Kohus vähendas ründaja surnuks peksnud noormehe vangistust 7,5 aasta võrra Täpsustatud kell 10.31

Kirill Kopeikin Harju maakohtus.

FOTO: Liis Treimann

Tallinna ringkonnakohus hindas mullu kevadel Paldiskis ründaja surnuks peksnud noormehe süü mõrvas ümber ja mõistis talle senisest oluliselt kergema karistuse.

Ringkonnakohus leidis, et 19-aastase Kirill Kopeikini süü mõrvas tuleb hinnata ümber provotseeritud tapmiseks, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu tänavu jaanuaris langetatud otsuse mõista noormees süüdi mõrvas. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määratud üheksa-aastase vangistuse ja karistas teda provotseeritud tapmise eest aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Sellele lisandub varem mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks kuud ja neli päeva. Seega peaks noormees vanglast vabanema hiljemalt järgmise aasta alguses, kuna tema karistusaega arvestatakse alates tema kinnipidamisest mullu 28. mail.

Harju maakohus mõistis tänavu jaanuaris Kopeikini süüdi mõrvas ja määras üheksa aasta pikkuse vangistuse. Prokurör nõudis noormehele 14-aastast vangistust.

Kriminaalasja materjalide järgi viibis Kopeikin mullu 26. mai õhtul koos ohvriga Paldiskis Rae tänaval asuvas korteris, kuni nende vahel tekkis tüli.

Süüdistuse järgi läksid mõlemad mehed õue, kus Kopeikin lõi kannatanut kiviga vastu pead. Löögi tagajärjel kaotas mees teadvuse ja kukkus maha. Sellele vaatamata jätkas Kopeikin maas lamava mehe löömist rusikate ja jalgadega. Vigastada saanud mees viidi haiglasse, kus ta suri poolteist kuud hiljem.

Vale on eilses uudises ilmunud väide, et Kirill Kopeikin peksis surnuks oma joomakaaslase. Juba Harju maakohtus leidis tuvastamist, et kannatanu tarvitas sel päeval K. Kopeikini elukohas alkoholi koos Kopeikini emaga ning läks koju saabunud Kirillile kallale. Kohtus leidis tuvastamist seegi, et kannatanu oli varemgi Kopeikini suhtes vägivalda tarvitanud.

Ringkonnakohus ei nõustunud maakaohtu seisukohaga, et Kopeikin pani tapmise toime julmal ja piinaval viisi. Üldjuhul on tapmistegu juba olemuslikult jõhker käitumisviis. Selleks peab tapmine aga olema silmatorkavalt brutaalne või peab selles väljenduma toimepanija eriline küünilisus inimelu suhtes või tema eriline lugupidamatus inimkeha suhtes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud selle juhtumi puhul tegemist pikemat aega kestnud või süsteemse peksmisega ega kannatanu keha sandistavate või moonutavate vigastustega.

«Süüdistatav on kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud väga lühikese aja jooksul ja vastastikuse võitluse olukorras, lüües teda peamiselt rusikate ja jalgadega, kasutamata tapmiseks muid vahendeid, mille abil võinuks ta tekitada kannatanu nägu moonutavaid või olemuslikult inimkeha sandistavaid vigastusi. Seega on maakohus arutataval juhul põhjendamatult laiendanud senises kohtupraktikas omaks võetud käsitlust tapmise julmast viisist,» märkis ringkonnakohus.

Kohus märkis, et provotseeritud tapmise kuriteokoosseisus nähakse ette vastutus tapmise eest, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Maakohus tuvastas, et tapmisteole eelnes kannatanupoolne vägivald ja ringkonnakohtu kolleegium nõustus selle järeldusega.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub maakohtu istungimaterjalidest üheselt ja kahtlusteta, et Kopeikin oli pekstes äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, millele viitavad nii tema enda kasutatud väljendid «afekt», «lisahüsteerika» kui ka tunnistaja ütlused «hüsteerikas» rääkimise kohta.

«Samuti on paslik tähelepanu juhtida sellelegi, et erutusseisundit kui sellise olemasolu Kopeikinil on kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktis tõdenud ka eksperdid. Mitte tavapärasest käitumisest annab tunnistust ka kannatanust füüsiliselt nõrgema ja pika aja jooksul kannatanut kartnud süüdistatava tegutsemine – meeleheitlik vastu astumine, ülekeevad emotsioonid peksmisel ja peksmisega liialdamine,» leidis ringkonnakohus.

Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohtu kolleegium, et sündmuskohalt sõbra juurde jooksmine ei näita mitte Kopeikini külmaverelist hoolimatust, vaid just sihitut ja paanilist tegutsemist, vajadust leida turvaline koht ja saada eemale enda jaoks hirmutavast olukorrast ning keskkonnast.

Algses uudises oli info, et Kirill Kopeikin tarvitas koos ründajaga koos alkoholi. See ei vasta tõele. Ründaja ei olnud Kopeikini joomakaaslane.

Tagasi üles