Pildid: Koplis kahe turvamehe mõrvakatses süüdistatav mees astus kohtu ette Täiendatud kell 14.35

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare
  • Mees tulistas turvamehi lähedalt kõhtu, kuid lasi ka iseendale kuuli kätte
  • Mehe kodust leiti sadu relvaosi ja üle 7600 padruni
  • Yakimenko tunnistas eeluurimisel tulistamist, kuid eitas tapmissoovi

Harju maakohtus algas täna kohtuprotsess mehe üle, keda prokuratuur süüdistab kahe turvamehe mõrvakatses Põhja-Tallinnas Kopli liinidel mullu juulis.

Süüdistuse järgi tulistas 75-aastane Alexander Yakimenko mullu 2. juulil Liinivahe tänaval kaht turvameest, haavates neid raskelt. Põhja ringkonnaprokuratuur esitas mehele süüdistuse mõrvakatses ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Yakimenko ennast istungi alguses süüdi ei tunnistanud.

Harju maakohus kuulutas Kopli tulistaja kohtuistungi prokuröri taotlusel osaliselt kinniseks, kuna arutlusele tuli haavata saanud turvatöötajate tervislik seisund. Põhja ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas märkis, et kannatanute küsitlemisel tuleb jutuks ka nende tervislik seisund, mis ei ole seni meedias kajastamist leidnud ja nii peakski jääma. Kohtunik Piret Liivo rahuldas prokuröri taotluse.

Mehe kaitsja Vladimir Sedakov ütles istungi alguses, et tema kaitsealune ei soovinud turvamehi tappa ning ta taotleb kindlasti süüdistuse kvalifikatsiooni muutmist.

«Kuulame üle kannatanute ülused ja seejärel vaatan, millise kvalifikatsiooni alusel ma süüdistuse ümberkvalifitseerimist taotlen,» ütles kaitsja.

Süüdistuse järgi tulistas Yakimenko kaht väljakutsele saabunud turvameest

Põhja ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas ütles avakõnes, et prokuratuur süüdistatab Alexander Yakimenkot kahe isiku tapmise ehk mõrva katses ja ebaseaduslikus tulirelva, tulirelva oluliste osade ja suures koguses laskemoona käitlemises.

Süüdistuse kohaselt viibis Vene kodanik Yakimenko 2. juulil 2017 kella 11 paiku Tallinnas Liinivahe 17 asuvas mahajäetud majas, mis oli turvaettevõtte K-Security valvatav objekt ning kõrvalistel isikutel oli seal viibimine keelatud. Kuna objektilt tuli häire, läksid sündmuskohale oma ametikohustusi täitma turvatöötajad Marko ja Olev. Turvatöötajad saabusid sündmuskohale kumbki oma teenistusautoga.

Nagu kirjeldas üks kannatanutest, oli see, mis edasi juhtus, täiesti ootamatu ja pigem USA action-filmide stsenaariumile vastav kui midagi sellist, mida oleks osanud oodata siin Eestis. Nimelt hakkas Alexander Yakimenko maja ees kannatanuid tulistama tal kaasas olnud 9x18-kaliibrilise Makarovi püstoliga PM.

Mees tulistas turvamehi lähedalt kõhtu, kuid lasi ka iseendale kuuli kätte

Kõigepealt ründas Yakimenko Olevit, tulistades teda ühel korral kõhu piirkonda ja seejärel ründas ta Markot, tulistades teda kahel korral. Markole tekitas ta kaks kehatüve läbistavat laskehaava, millest üks oli eluohtlik.

Olevile tekitas Alexander Yakimenko eluohtliku laskevigastuse kõhu vaemale  poolele. Laskmise käigus tulistas Yakimenko ka endale kuuli vasakusse kätte. Kuul eemaldati temalt operatsiooniga Lätis, kuhu mees pärast tulistamist põgenes.

Lasud sooritas Yakimenko lühikese vahemaa pealt ehk kuni 100 sentimeetri kauguselt. Ta otseselt ei sihtinud, kuid suunas relva siiski kannatanute elutähtsate organite suunas. Seega oli Yakimenko tegevus suunatud kannatanute tapmisele.

Prokurör Pärtlas märkis, et mõlema kannatanu elu oli ohus ning see, et tulistamine ei lõppenud kannatanute surmaga, on väga õnnelik juhus ja sai võimalikuks ainult tänu piisavalt kiirele arstiabile. Arstiabi sai aga võimalikuks tänu Marko enda tegevusele, kes kutsus viimaste jõupingutustega kohale kiirabi. Prokurör leiab, et Yakimenko pidi võimalikuks pidama, et võib kannatanud tappa ja pidi mõistma oma tegevuse ohtlikkust.

Kohtuistungil mängiti ette häirekeskuse helisalvestis haavatud turvamehe telefonikõnest. Salvestiselt oli kuulda, kuidas turvamees ütles, et aadressil Liinivahe 17 tulistas vanem mees kaht turvatöötajat, kes on mõlemad haavatud. Häirekeskuse töötaja täpsustava küsimuse peale, millal sündmus aset leidis, ütles Marko «Just praegu» ja teatas, et tema on üks kannatanutest. Häirekeskuse töötaja küsis, kas teine haavatu on teadvusel, millele mees vastas jaatavalt. Kui häirekeskus soovis täpsustada, mis suunas tulistaja jooksis, oli kuulda haavatu oigamist. Selle peale otsustas häirekeskuse töötaja suunata kõne edasi meditsiinitöötajale ja andis teada, et abi on juba teel.

Mehe kodust leiti sadu relvaosi ja üle 7600 padruni

Yakimenkol puuduvad relvasoetamisluba ja relvaluba. Sündmuskohal oli tal aga kaasas ebaseaduslikult omandatud Makarovi püstol koos 13 padruniga. Lisaks oli tal veel kolm padrunit, mille ta laskude sooritamiseks ära kasutas.

Samuti leiti kahtlustatava kasutuses olevatest korteritest ja abiruumidest 7., 13. ja 19. juulil 2017 läbiotsimiste käigus ebaseaduslikult omandatud tulirelvade olulisi osi ja suures koguses laskemoona. Muu hulgas oli mehe valduses 25 tulirelva lukku või lukudetaili, kuulipilduja luku korpus, püstolkuulipilduja PPS luku eeskujul valmistatud lukk, sileraudse püssi lukustuskeha külgplaat, 54 Kalašnikovi automaadi või kuulipilduja osa, 13 Mosini vintpüssi detaili, kuus püstoli TT detaili, 20 Nagani revolvri detaili, 41 Makarovi püstoli detaili ja 53 Margolini püstoli detaili. Lisaks nimetatud relvaosadele leiti mehe elukohast veel sadu relvadetaile. Lisaks oli mehe elukohas ka 7652 laskekõlbulikku padrunit ja padrunikomponenti ning 40 grammi suitsuta püssirohtu.

Yakimenko tunnistas eeluurimisel tulistamist, kuid eitas tapmissoovi

Kohtueelsel uurimisel tunnistas Alexander Yakimenko oma süüd osaliselt. Nimelt tunnistab mees, et ta kannatanuid tulistas, kuid ei tahtnud neid tappa. Kaitsja on märkinud, et süüdistatav tegutses spontaanselt ehmatusest ning tema tegevused ei olnud eesmärgipärased. Samuti on kaitseversioon see, et Yakimenko omandas tema käsutuses olevad relva, relva olulised osad ja laskemoona legaalselt, kuna töötas Keskvanglas relvameistrina.

Prokuröri sõnul on väga olulisteks tõenditeks kannatanute ütlused, kes saavad anda ütlusi sündmuse täpsete asjaolude kohta, mõlemad saavad kirjeldada sündmuskohale saabumist, sündmuste toimumise järjekorda, kuidas neid mõlemaid tulistati, mitu korda neid tulistati, millega tulistati, mil viisil see juhtus ja milline kahju neile tekitati. Koostatud on sündmuskoha vaatlusprotokollid ja skeemid, mis tõendavad sündmuskohta, et sündmuskohalt leiti hülsid, verekahtlased määrdumised, verekahtlaste määrdumistega jope, samuti kust leiti püstol ja padrunid. Tunnistajana annab ütlusi sündmuskohal viibinud koerajuht, kes saab rääkida millised jäljed võttis üles teenistuskoer.

Olemas on videod Liinivahe tänava majas sees olnud kaamera lindistustest, kust on näha Yakimenko majas sees viibimine.

Tõendid: tulistaja jooksis sündmuspaigalt minema, loopides asitõendeid põõsasse

Prokurör esitas kohtule tõendeid, millest nähtub, et tulistaja jooksis sündmuspaigalt mööda lähedal asunud raudteed minema.

Sündmuspaigalt leiti sõrgkang, silmaaukudega niinimetatud «röövlimüts» ja tööriistu. Veidi eemalt leiti põõsasse visatuna vihmavari, verine jope ja spordikott. Samuti oli raudteel, murul ja puulehtedel verejälgi. Politseiuurijad leidsid üles ka padrunisalve ja püstoli, mis oli visatud sündmuskohalt eemal põõsastesse. Padrunisalves oli alles neli padrunit, üks kuul oli püstoli rauas.

«Istungil saame ka kuulata kannatanu Marko poolt häirekeskusesse tehtud kõne salvestust, kust ta annab esialgse teokirjelduse otse sündmuskohalt. DNA ekspertiisiaktid kinnitavad süüdistatava DNA profiili leidmist erinevatelt sündmuskohal olnud esemetelt, samuti leiti tema DNA relva päästikult, käepidemelt ja kaitseriivilt,» ütles prokurör oma avakõnes.

Teostatud on tulirelvaekspertiisid, mis tõendavad, et kannatanuid tulistati Makarov-tüüpi püstolist, mis leiti sündmuskoha vahetust lähedusest, samuti, et lasud olid teostatud väga lähedalt, üks maksimaalselt viie sentimeetri ja teine maksimaalselt 100 sentimeetri kauguselt.

Tõendite hulgas on erinevad meditsiinidokumendid, samuti kannatanutele teostatud kohtuarstlikud ekspertiisid, mis tõendavad kannatanutele tekitatud vigastusi ja nende vigastuste eluohtlikust. Samuti on tõendite hulgas andmed süüdistatava suhtes Lätis teostatud menetlustoimingute kohta, milledest nähtub, et talle teostati kinnipidamise järgselt operatsioon, mille käigus eemaldati tema vasakust käest kuul.

Läbiotsimisprotokollidest nähtuvad süüdistatava kasutuses olevatest ruumidest leitud esemed, mille hulgas olid erinevad relvad, relvaosad ja suures koguses laskemoona, samuti verekahtlase määrdumisega riided. Läbiotsimisel leitud relvadele, relvaosadele ja laskemoonale teostati tulirelvaekspertiis, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis ning samuti lõhkeaineekspertiis, milledega tuvastati, et läbiotsimiselt leiti ja võeti ära erinevaid relvi, relvaosasid, laskemoona, lõhkematerjali. Tõendite hulgas on ka andmed selle kohta, et süüdistatavale pole väljastatud ühtegi relvaluba ja tema nimele pole registris kantud ühtegi tulirelva ega selle olulist osa. Samuti on olemas andmed tema töötamise kohta Keskvanglas.

Turvamehed nõuavad tulistajalt hüvitiseks kümneid tuhandeid eurosid

Kannatanud on esitanud ka tsiviilhagid mittevaralise kahju nõudes, Marko summas 30 000 eurot ja Olev summas 50 000 eurot.

Alexander Yakimenko peeti mullu 8. juulil Lätis Euroopa vahistamismääruse alusel kinni ning anti 11. juulil Eestile üle. Sellest ajast alates viibib Yakimenko vahi all.

Kohtuprotsess Yakimenko üle jätkub teisipäeval.

Tagasi üles