Yakimenko tunnistas eeluurimisel tulistamist, kuid eitas tapmissoovi
Kohtueelsel uurimisel tunnistas Alexander Yakimenko oma süüd osaliselt. Nimelt tunnistab mees, et ta kannatanuid tulistas, kuid ei tahtnud neid tappa. Kaitsja on märkinud, et süüdistatav tegutses spontaanselt ehmatusest ning tema tegevused ei olnud eesmärgipärased. Samuti on kaitseversioon see, et Yakimenko omandas tema käsutuses olevad relva, relva olulised osad ja laskemoona legaalselt, kuna töötas Keskvanglas relvameistrina.
Prokuröri sõnul on väga olulisteks tõenditeks kannatanute ütlused, kes saavad anda ütlusi sündmuse täpsete asjaolude kohta, mõlemad saavad kirjeldada sündmuskohale saabumist, sündmuste toimumise järjekorda, kuidas neid mõlemaid tulistati, mitu korda neid tulistati, millega tulistati, mil viisil see juhtus ja milline kahju neile tekitati. Koostatud on sündmuskoha vaatlusprotokollid ja skeemid, mis tõendavad sündmuskohta, et sündmuskohalt leiti hülsid, verekahtlased määrdumised, verekahtlaste määrdumistega jope, samuti kust leiti püstol ja padrunid. Tunnistajana annab ütlusi sündmuskohal viibinud koerajuht, kes saab rääkida millised jäljed võttis üles teenistuskoer.
Olemas on videod Liinivahe tänava majas sees olnud kaamera lindistustest, kust on näha Yakimenko majas sees viibimine.
Tõendid: tulistaja jooksis sündmuspaigalt minema, loopides asitõendeid põõsasse
Prokurör esitas kohtule tõendeid, millest nähtub, et tulistaja jooksis sündmuspaigalt mööda lähedal asunud raudteed minema.
Sündmuspaigalt leiti sõrgkang, silmaaukudega niinimetatud «röövlimüts» ja tööriistu. Veidi eemalt leiti põõsasse visatuna vihmavari, verine jope ja spordikott. Samuti oli raudteel, murul ja puulehtedel verejälgi. Politseiuurijad leidsid üles ka padrunisalve ja püstoli, mis oli visatud sündmuskohalt eemal põõsastesse. Padrunisalves oli alles neli padrunit, üks kuul oli püstoli rauas.