Tallinna pakkumine riigile: saate lastehaigla, kui rahastate uue suurhaigla ehitust

Tallinna lastehaigla asub Mustamäel kohe Põhja-Eesti regionaalhaigla kõrval.

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölderi sõnul on pealinn valmis loovutama Tallinna lastehaigla riigile juhul, kui riik rahastab poole ulatuses Lasnamäele rajatava superhaigla ehitust.

- Millal tuli kaalumisele variant loovutada Tallinna lastehaigla riigile?

Tallinn ei ole sellist varianti kaalunud ning riik kui teine omanik ei ole kutsunud meid ühise laua taha läbirääkimistele. Idee on tulnud haiglajuhtide poolt algatatuna, kuid loomulikult oleme valmis koostööks, kui selleks on soovi ning vajadust, sest arstiabi kättesaadavuse parandamine ja ravi kvaliteedi tõstmine on Tallinna prioriteetide seas.

- Mis on selle idee plussid ja miinused Tallinna linna jaoks?

Peame lähtuma sellest, milliste tervishoiuteenuste ja arstiabi järele on kõige suurem vajadus. Samuti tuleb vältida teenuste dubleerimist ning oleme alati rõhutanud, et patsiendi jaoks ei ole oluline, kellele haigla kuulub või millist nime kannab, tähtis on see, et inimene saaks vajadusel kiirelt ning alati kvaliteetset arstiabi.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder. FOTO: Eero Vabamägi

FOTO: Eero Vabamaegi /

- Mis tingimustel on Tallinna linn valmis lastehaiglast loobuma?

Leian, et Eesti tervishoiusüsteemis on vaja muutusi ning head ja uuendusmeelsed ideed on alati teretulnud. Tallinna linn on hea meelega valmis pidama erinevaid läbirääkimisi, kuid kindlasti pole linn valmis lastehaiglast loobuma niisama, sest see on väga oluline ja tugev haigla Tallinna linna omandis.

Tallinna prioriteet on ehitada 2025. aastaks Tallinna Haigla, mis loob tulevikus täiesti uue kvaliteedi arstiabi osutamisel ja parandab kättesaadavust terves Eestis.

Idee: üks tipphaigla kogu Eesti peale

Tartu ja Tallinna tipparstid ja kolme suurema haigla juhid käisid välja ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikoolihaigla, millel on kaks linnakut: Tartus ja Tallinnas. Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder ütles seda teemat kommenteerides «Akutaales Kaameras» teisipäeval, et linn on valmis 150 miljoni eest loovutama Tallinna lastehaigla riigile.

Haigla saab olema ligi 300 meetrit pikk ning kaheksakordne, koondades nii polikliiniku, operatsioonisaalid, kiirgusravi kui ka sünnitusosakonna. Haiglasse koonduvad eelkõige Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad, kuid miks mitte ka osa lastehaiglast, kui niiviisi saab patsiente paremini aidata ja tagada kättesaadav ning kvaliteetne arstiabi ühest kohast.

- Kas Tallinna superhaigla rajamise puhul on kavas kolida lastehaigla samuti uude asukohta või oleks see pidanud jääma Mustamäele? Kas uude pealinna superhaiglasse on kavas luua lasteosakond?

Tallinn Haigla puhul on arvestatud sellega, et terves pealinnas oleks tagatud arstiabi kättesaadavus – lääne piirkonda jääb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning ida piirkonda tekib Tallinna Haigla. Praeguses projektis on planeeritud, et sünnitusosakonnad ja laste tervisega seotud ravijuhtumid viime Lasnamäele.

- Mainisite teleuudistes lastehaigla nö hinnana 150 miljonit. Miks on lastehaigla väärtus hinnatud just nii kõrgeks ja milleks on kavas seda raha kasutada? Kuidas plaanib Tallinna linn rahastada uue Lasnamäele tuleva haigla ehitust? Milline peaks olema riigi roll selle haigla rahastamisel Teie nägemuse kohaselt?

Lastehaigla on väärtuslik ja väga tähtsal kohal tervishoiusüsteemis. Oleme valmis pidama läbirääkimisi, kui saame rajada Tallinna Haigla, mis pole mõeldud teenindama vaid Tallinna elanikke, hõlmates vähemalt poolt Eestit ning seetõttu peab kindlasti ka riik haigla rajamisel õla alla panema. Ehituseks oleme valmis kokku leppima 50-50 finantseerimise. Kui riik on valmis haiglat rahastama, siis oleme muidugi avatud ka erinevatele võimalustele, sh läbirääkimistele lastehaigla tuleviku osas. Meie jaoks on oluline Eesti tervishoiusüsteemi areng ja arstiabi kättesaadavus.

Tallinna Haigla rajamine on selleks ääretult olulisel kohal. Heaks tooniks oleks olnud see, kui arstid oleksid kutsunud omanikud laua taha ja seda tutvustanud, enne kui seda tehti avalikult. Tartu Ülikooli Kliinikum on viimastel nädalatel püüdnud teravalt meedia tähelepanu sooviga kõiki teenuseid reformida ja sulgeda. Näiteks Põlva ja Valga sünnitusmajade sulgemine, mis patsiendi seisukohast ei ole ratsionaalne otsus, kuigi võib tunduda haigla poolt vaadates.

Muidugi on tervishoiusüsteemis vaja muutusi, kuid need otsused tuleb langetada vaid läbimõeldult. Meie eesmärk ei ole kõike sulgeda, vaid hoopis rajada, mõelda suuremalt ning lähtuda sellest, kuidas võidavad patsiendid. Kui algatajatel on tõsine soov reformiks, siis peaks minister kutsuma kokku vastava sisulise ümarlaua.

Tallinna lastehaigla juhi Katrin Luts ütles Postimehele, et ta otsustas ühishaigla loomise pöördumisele alla kirjutada soovides tekitada arutelu, milline peaks tulevikus olema Eesti haiglavõrk. Haiglavõrgu arengu planeerimine on tema hinnangul riigi ehk sotsiaalministeeriumi ülesanne.

«Kolm aastat tagasi öeldi välja, et ühtset haiglavõrgu arengukava ei tule ja edaspidi räägitakse iga raviasutusega eraldi, millisena näeb riik nende rolli suures plaanis, aga minu teada pole seda tänaseni juhtunud,» sõnas Luts.

Lastehaigla juhi sõnul võiksid edasised arutelud lähtuda just kolme tipphaigla (Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Tallinna lastehaigla) algatusest. «Öelda täna, et lastehaigla on allkirjastanud juriidilise iseseisvuse loobumise [otsuse], ei ole kindlasti õige,» toonitas Luts. Ta lisas, et tegemist on siiski esmase, toore visiooniga, mis lõpptulemuseks vormimine eeldab nii sisulisi, juriidilisi kui ka majanduslikke analüüse.

Loe ka neid

Tagasi üles