Sajandi sada sammu vanalinnas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tallinna Vanalinna Päevad

30. maist kuni 3. juunini toimuvad Tallinnas taas tiheda programmiga vanalinna päevad.

Seekordsed, järjekorras juba 37. vanalinna päevad kannavad Eesti juubeliaasta puhul juhtmõtet „Sada sammu sajandis”. Vastavalt koosneb ka viiele päevale jagunev programm sajast märgilise tähendusega sammust ehk üritusest, mis iseloomustavad eri ajastuid aastatest 1918–2018: 30. mail „Rõõmsalt rahvuslik“ (aastad 1918-1938), 31. mail „Musta varju all“ (1939-1955), 1. juunil „Elu nagu filmis“ (1956-1980), 2. juunil „Laulame lahti!“ (1981-1991) ning 3. juunil „Muutlik vabadus“ (1992-2018). Lisaks valikprogrammile on kavas ka iga-aastased traditsioonilised ettevõtmised. 

Vanalinna päevade programmiga on võimalik põhjalikumalt tutvuda veebilehel vanalinnapaevad.ee/avaleht/ või hankida endale trükitud kava. Selleks tuleb seada sammud vanalinna turismiinfopunkti, Kesklinna valitsusse või Hopneri majja. Vanalinna päevade toimumise ajal saab samu vihikuid ka infotelkidest Raekoja platsil ja Harju tänaval.

Vanalinnapävade avalavastus rändab ajas, magnetiks saab taevane rattasõit ühest tornist teise

Kui Tallinna Vanalinna Päevad ei algaks suurejoonelise avalavastusega, siis polekski need nagu vanalinna päevad. Avalavastus on 37 aasta jooksul andnud kätte võtme, kuidas päevade sisu mõtestada ning millele seekordsel suurüritusel tähelepanu pöörata. Nii ka seekord, kus avalavastuses, mis toimub 30. mai õhtupoolikul, visandatakse Eesti riigi 100. sünnipäeval kujutluspilt möödunud sajast aastast meie linnas.

Lavastuse pealavastaja Vahur Keller, kes tuntud nii nukulavastuste lavastajana, kuid kelle jaoks ei ole võõrad ka mastaapsemad tööd, rääkis, et  avalavastus peab olema ennekõike suur show, mida saab vaadelda nii lähemalt kui kaugelt, maalida tuleb suure pintsliga ning peab olema erilisem tavapärasest teatrilavastusest.

Peategelast kehastab Kait Kall, kelle esitatud tekstid on kollaaž eesti luuletajate luuletustest. Muusikajuht on lavastusel Siim Aimla. Solistideks Hedvig Hanson ja Silver Laas, kes esitavad igast laval kujutatud kümnendist tuntumaid palu, millele lisandub veel omakorda Piret Torm-Kriisi juhendatud tantsutrupi Mooduse ajastusse sobituvad tantsud, mille tantsijad kehastavad ka erinevaid rahvamasse, kes liiguvad revolutsioonile või vahetavad riigikorda ja vajadusel ka monumente. Lavastuses on kasutusel ka videoekraan, kus jooksevad kaadrid ajaloolistest dokumentaalfilmidest, kus lavastaja soovib näidata ka meie linna arhitektuuri muutumist. Ajaloolise isikuna on laval veel Jaan Poska, kelle tähtsust Tallinna linnapea ja Eesti riigi ühe loojana on raske alahinnata. Lavastuse magnetiks kujuneb kindlasti rattaga sõit Pühavaimu kiriku tornist Raekoja torni, mis on erakordne ja üliefektne number.

Vanalinna päevade avalavastus "Sajandi unistus" pakub vaatajatele 30. mail kell 19 Raekoja platsil tõeliselt haarava loo. Romantilises kontsertetenduses rulluvad lahti sajandi tormilised sündmused teel vabaduse poole.

Copy
Tagasi üles