Fotod: Tallinna merepäevadel näeb ajaloolisi Eesti purjelaevu

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

13.-15. juulil Vanasadamas, Lennusadamas, Noblessneri sadamas ja Haven Kakumäe jahisadamas toimuvatel Tallinna merepäevadel saab näha Eesti ajaloolisi puidust purjelaevu ning suursuguseid laevu naaberriikidest.

Tallinna kultuuriameti juhataja Aini Härmi sõnul on Tallinna merepäevadel kohal nii välismaised kui ka kohalikud alused, mis tõestab taas, et Eesti on mereriik ja Tallinn merelinn. «Mul on väga hea meel, et Tallinna merepäevad saavad igal aastal pakkuda rohkelt purjelaevu ja seeläbi tuua inimesi ka merele ja merel toimuvale lähemale. Kindlasti tahan esile tuua ajaloolisi Eesti laevu, mille kõrval pakuvad põnevust ka tuntud rahvusvahelised alused. On hea meel, et just Eesti juubeliaastal saame pakkuda nii suurt Eesti laevade väljapanekut,» ütles Härm.

Nii pakuvadki tänavused Tallinna merepäevad külastajatele võimalust tutvuda laevadega, mis lubavad heita pilgu laevanduse minevikku. Näiteks on merepäevade laevastikus Hoppet, ainus säilinud purjelaev, mis on ehitatud esimese Eesti Vabariigi ajal ning on tänini sõidukõlblik. Hoppet tähistab sel aastal oma 92. sünnipäeva ning kuigi ta on ehitatud Eestis, siis pärast pikka rahvusvahelist karjääri jõudis laev tagasi Eesti vetesse alles 2011. aastal. «Tegemist on ainsa Eesti puulaevameistrite poolt ehitatud purjelaevaga, mis tänasel päeval veel seilab. On suurepärane, et laev on nüüdseks kodus tagasi ja merepäevadel ka huvilised lahesõitudele viib,» lausus Härm.

Tallinna merepäevi külastab ka purjelaev Moonland, mis on Eestis ehitatud ajaloolise Väinamere uisu taastatud koopia. Uisk on Eesti vanim purjelaevatüüp ning seda kasutati läbi ajaloo laialdaselt just oma kiire manööverdamisvõime tõttu. Uisk on olnud Muhumaa sümboliks Väinamerel ligikaudu 1000 aastat. Sellel kevadel sai Moonland peale ka purje ja masti, muutes aluse veelgi erilisemaks ja kaunimaks.

Samuti on merepäevadel võimalik näha ajaloolist laeva Hiiuingel, mis on Eesti üks suurimaid koopialaevu ning on 2017. aastal pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali Kultuuripärli tiitli. Hiiuingli teeb eriliseks see, et laev on ehitatud rahvaalgatuse korras ning ehituse raames on viidud läbi õpitubasid, kus oli võimalik praktiseerida vanu ehitustraditsioone.

Lisaks Eesti purjelaevadele on Tallinna merepäevi külastamas ka naaberriikide uhked alused. Juba tuntud külalisena seilab meie vetesse 45 meetri pikkune Tre Kronor Rootsist. Samuti saame näha Soome laevu Svanhild, Astrid ja Alexandra. Lähinaabrite juurest külastab Tallinna merepäevi laev Lietuva, mis Leedu 100. sünnipäeva puhul on riietatud ka pidurüüsse.

Kõiki nimetatud laevu ja ka teisi merepäevadele saabuvaid aluseid on võimalik huvilistel ka külastada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles