Paljassaare poolsaarele on suveks kolinud kümmekond šoti mägiveist, kellelt oodatakse abi rannaniitude taastamisel.
Šoti mägiveised söövad Paljassaare poolsaare puhtaks
5. juuni 2018, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea uudis on see, et need veised ei ole söömiseks. Seda karja peetaksegi sellepärast, et nad aitaksid niidupealseid liigirikastena hoida,» ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova. Veised on eraldi aiaga piiratud alal, mida tugevdab veel elektrikarjus.
«Kümne emase mägiveisega on kaasas ka üks väike, kümne päeva vanune. Nende missioon ongi siinne loodus ilusaks ja läbipaistvaks teha. Nad on selle koha pealt väga andekad ja oskavad hästi niita nii rohtu kui puid,» rääkis mägiveiste omanik Piret Bärg.
Veised on pärit Harjumaalt Humala mõisast. Mägiveiste karju on Bärgi sõnul Eestis rohkemgi. «Need on küllaltki väikesed karjad ja nende peamine ülesanne on maastikuhooldus. Nendest lihaloomi ei kasvatata, sest nad on selleks liiga väikesed,» lausus Bärg.
Šoti mägiveistele sobivad igasugused ilmastikutingimused. Neid kasvatatakse Bärgi sõnul nii Austraalias kui Skandinaavias. «Nad ei vaja katusealuseid. Kui nad kinnisesse ruumi panna, siis nad muutuvad tigedaks, kuigi nad muidu on hästi sõbralikud. Mida rohkem nad liikuda saavad, seda õnnelikumad nad on,» rääkis Bärg.
Mägiveiste kasvatamine pole tema sõnul rikkaks saamise äri, vaid rohkem südamelähedane tegevus.
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti Tõnu Laasi sõnul võtab rannaniidu taastamine aastaid aega. «Viie aastaga saab loodetavasti väga hea tulemuse. Esimestel aastatel tuleb veel kaasa aidata. Võib-olla peab siin sügisel veel niitma,» ütles Laasi.
Ta selgitas, et Paljassaare poolsaar on Natura 2000 ala ehk üle-euroopalise tähtsusega linnuala veelindude ja rannikulindude osas. «Nende jaoks pilliroostunud ala ei ole eriti hea elupaik. Linnuloendused näitavad, et liigirikkus muutub järjest väiksemaks. Teine asi on külastuskoormuse kasv. Inimesed liiguvad siin palju, ja liiguvad ka pesitsusaladel, mis on teatud perioodidel väga tundlikud. Võib-olla veised aitavad ka seda veidi parandada,» rääkis Laasi.
Bärgi sõnul sobivad mägiveised pesitsusaladele hästi, sest nad linnupesi ei kahjusta. Nad söövad pesade ümbert rohu ära, aga nad ei astu pesade peale ega ei kahjusta neid ka mingil muul moel.
«Veelinnud ja rannikulinnud vajavad just sellist avarat kooslust. Paljud liigid ei taha maanduda, kui neil pole viie hektari suurust avarat vaatevälja. Roostikus võib neid oht varitseda ja nad ei taha siia tulla. Kui avaneb vaba veepiir ja lisanduvad mudased elupaigad, siis see võiks neile hästi sobida,» lausus Laasi.