Pirita kui vaeslaps suure venna selja taga

Pirita klooster.

FOTO: Marina Puškar

Viimase viieteistkümne aastaga on Pirita linnaosa elanike arv kahekordistunud ja toimunud hüppeline elamuarendus, aga viimane kool ehitati Piritale 68 aastat tagasi, kirjutab Pirita linnaosakogu liige Lea Nilson (Isamaa).

Lapsi on ca 22 protsenti elanikkonnast. Piirkond meeldib uutele oma eluaseme soetavatele lastega peredele. Investeeringuobjektidest Pirita haridusele leiame vaid ühe. Selleks on Padriku lasteaia laiendus ja parkla valgustus. Kadunud on lubadus, et Padrikusse ehitatakse kool. Lubadus, mida on andnud mitmetel möödunud valimistel eelmised linnaosavanemad ja ka tänane abilinnapea.

Piritat läbivad magistraalteed on heas korras, kuid kõrvalteed on jäänud pikka aega varju. Investeerimisobjektide nimekirjast leiab vaid  Kose tee lõigu rekonstrueerimise 2020. aastal ja Lehiku tee 150 meetri välja ehitamine 2022. aastal. Kaks Lehiku tee lõiku said valmis rohkem kui kümme aastat tagasi ja nüüd lükatakse nende ühendamine veel nelja aasta võrra edasi.

Ühendatud kergliiklusteede võrku ei tule Piritale vist veel nii pea, sest eelarve seda ei kajasta. Ka kõnniteede rajamist paljudesse kohtadesse võib ootama jäädagi. Kas tõesti jäävad veel aastakümneid Padriku ja Mähe elamurajoonide koolilapsed käima sopastel ühendusteedel Padriku ja Ubalehe ning Lehiku ja Lauri tee vahel, sest puuduvad kõnniteed. 

Unustatud on see, et Pirita linnaosa on Tallinna elanike puhke- ja spordiala. Linnaelanike poolt leiavad aastaringselt aktiivset kasutust nii pargid, metsad kui jõe- ja rannaääred, aga tuleviku tegemistes leiab vaid koerte mänguväljaku rajamise, Merivälja pargi mänguväljaku ja kolme laste mänguväljaku rekonstrueerimise. Investeeringute eelarves heakorrale ei kajastu Pirita parkide ja metsade hoolduskavad ega rannaala arendus. Nimekirja ei ole mahtunud ka aastakümneid oodatud Pirita Vaba Aja Keskuse laiendus ega Meriväljale Vaba Aja Keskuse loomine.

Uues Piritale suunatud Tallinna linnavolikogu eelarvestrateegias 2019–2022 on investeeringud Pirita linnaosasse ääretult väikesed. Pirita arengukavas 2012–2016 oli ette nähtud (alg)koolide rajamine, kergliiklus- ja sõiduteede  ehitamine, parkide hooldamine, heitevee ja kanalisatsioonide väljaehitamine,  ühistranspordi  parendamine jpm. See kava on suures osas ellu viimata. Piritale suunatud investeeringute nimekirjast leiab ainult ülelinnalise (või isegi maakondliku või riikliku) tähtsusega objekte nagu Tallinna Botaanikaaed, Pirita klooster, Pärnamäe kalmistu, Pirita velodroom, Reidi tee ning Pärnamäe ja Muuga ristmik.  

Tallinna valitsejatel puudub sära silmades, et arendada linna, mille üle saaks iga linnakodanik uhke olla. Nii kajastavadki investeeringud pigem  tulekahju kustutamist kui linnaosade elukeskkonna parandamist ja arengut. Pirita elanikkond väärib elukeskkonda parandavaid lahendusi varem kui  mitmekümne aasta pärast.

Loe ka neid

Tagasi üles