Sinivetikate kahtlus on ka Stroomi rannas

Sinivetikad.

FOTO: Lugeja pilt

Tallinna keskkonnaameti andmeil on sinivetikat leitud Pirita rannas ja kahtlus on, et neid on juba ka Stroomi rannas.

"Tallinna supelrandades on sinivetikat leitud Pirita rannas ja kahtlus, et ka Pelguranna/Stroomi rannas. Terviseamet võtab nendest proovid ja siis selgitatakse, kas on tegu sinivetikatega ja kas on tegu mürgise vormiga," ütles Tallinna keskkonnaameti veekaitse juhtivspetsialist Silver Riige teisipäeval.

"Teoreetiliselt võivad sinivetikad jõuda kõikidesse randadesse. Eelduseks on soojad ilmad ja soodne tuul. Suurim risk sinivetikateks on Harku järve supelrannas," lisas Riige.

Terviseameti info kohaselt võib soojal suvel tuulevaikse ilmaga vees esineda sinivetikate ehk tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsenguid. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või oma elutegevuse jooksul mürkaineid – tsüanotoksiine.

Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sinivetikaterohke veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu, selgitab keskkonnaamet. Seetõttu ei tohiks mürgituse vältimiseks ujuda vees, kus esineb sinivetikaid, ega tarvitada joogiks, söögi tegemiseks ning saunaveeks.

Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda juhul, kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele, väikelastel pole see siiski soovitav. Oluline on, et vett ei tohiks alla neelata. Samuti on mürke sisaldav vesi suureks ohuks koduloomadele, kuna on keeruline hoiduda sellest, et loomad mürgist vett joovad.

Olenevalt inimese naha tundlikkusest võivad nahaärritusi peale sinivetikate põhjustada ka teised veetaimed ja vetikaliigid ning erinevad mikroorganismid.

Loe ka neid

Tagasi üles