Juhtkiri: ummik, järv, ummik –­ pealinn 2011

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rattavõistlus sulges pühapäeval pikaks ajaks liikluse Tartu maantee linnast väljuval suunal, tekitades suuri liiklusummikuid.
Rattavõistlus sulges pühapäeval pikaks ajaks liikluse Tartu maantee linnast väljuval suunal, tekitades suuri liiklusummikuid. Foto: Peeter Langovits

Eilsete Tallinna liiklusummikute lugu paneb küsima, kas linnavalitsuses töötavad ikka professionaalid. Suuri spordiüritusi, paraade jmt korraldatakse kõigis linnades, saamatust liiklusvoo planeerimisel ja ümbersuunamisel ei õigustanud eile otseselt ka mingid erakordsed ilmaolud – kõik pidi ju olema ette teada. Sellest hoolimata tähendasid eilsed ummikud kahe olulise liiklussõlme – bussi- ja lennujaama blokeerimist.

Tegelikult raskendas see ka jõudmist reisisadamasse. Selline korraldus ületab suurelt piire, mida võiksime niisuguste ettevõtmiste juures loomulikuks pidada. Üks asi on taluda ümbersõidu ebamugavust või kannatada mõnda aega ummikus. Hoopis teine asi on aga see, et ammu ette teada (!) üritustega suletakse «ootamatult» linnast väljumine.

Paljudel tuli taksos istudes närve kulutada või koguni oma lennukipilet korstnasse kirjutada ja koju tagasi minna. Aga lisaks omainimestele on ju arvukalt turiste. Seda linnas, mis ühtpidi on kuulutatud Euroopa kultuuripealinnaks, ent kust teisalt enamikku sihtkohtadesse lähevad vaid harvad reisid. Katsugem kaasa elada Tallinna külalisele, kes sügavalt ebakompetentse liikluskorralduse tõttu jäi oma lennust maha. On vähetõenäoline, et lennukile hilinenul õnnestub kelleltki otsesed kahjud välja nõuda. Meie kõigi kahju on aga see, et niisuguste «kultuurielamuste» pakkumise järel on meil raske kahjukannatanutele öelda, et tulge ometi veel meile külla.

Hüpoteetilistele turvariskidele, mis ummikute korraldamisel võivad tekkida, ei tahaks lihtkodanikuna isegi mitte mõelda, ent paistab, et meil tuleb seda edaspidi siiski arutada, sest ametnikud ja neid valvavad poliitikud seda piisavalt ei tee.  

Küllap ületab kultuurisündmustele tekitatud pikaajaline kahju ka kultuuripealinna piire.

Kui palju võis olla neid, kes tulid näiteks Viljandi folgilt ja lootsid õigeks ajaks laevale jõuda? Kultuurielamus koos närvesööva liikluselamusega – kas soovite veel?

Te ju teate muistendeid kirikutest, mida päeval ehitati, aga kurat lõhkus öösel kogu päevatöö. Sedasorti «kingituse» said eile paljud kultuuriürituste ja turismi korraldajad, kes on aastaid tööd teinud, et välismaalased sooviksid meie maad külastada ja siia ka natuke raha jätta.   

Erinevalt laupäevasest uputusest ei saa isegi tinglikult rääkida erandlikest ilmastikuoludest ega mingisugustest pika aja jooksul tegemata investeeringutest. Asi on töökorralduses. Kas tõesti on kapo kõik ametnikud, kes asjast midagi jagasid, kinni võtnud või on nad lihtsalt puhkusel?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles