Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd on seisukohal, et tarad suurte kortermajade ümber vabaplaneeringuga Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel ei ole parim lahendus ning nendest tuleks hoiduda.
Tallinna peaarhitekt: tarad suurte kortermajade juurde ei sobi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mänd mainis, et tara ehitamiseks kortermaja ümber tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Nii on sätestastud ehitusseaduses.
«Niisugustes kohtades, kus on vabaplaneering ehk siis Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel, linn korterelamute ümber tarade ehitamist ei soosi,» ütles Mänd. «Äärelinna kortermajade puhul on olukord natuke teistsugune ning intiimsema õhkkonna loomine seal ei ole probleem. Iga juhtumit vaatame aga omaette ning arvestame seda, kuidas detailplaneering on tehtud. Reeglina on tarad planeeringutes ka kirja pandud.»
Männi sõnul on ka selliseid juhtumeid ette tulnud, kus korteriühistud on omavoliliselt maja ümber aia ehitanud, kuid sel juhul tuleb tara maha lammutada. Igal juhul peab kohalik omavalitsus andma tara ehitamiseks nõusoleku.
Linna peaarhitekt mainis, et kõik sõltub ikkagi krundist. Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel on korteriühistutele kuuluvad kinnistud tehtud võimalikult väikesed, mistõttu sinna tara ehitamine ei olegi eriti mõistlik. Loomulikult on olemas ka mõned erandid ning siis on ka luba aia ehitamiseks antud.
«Kui iga korteriühistu hakkaks oma maja ümber tara ehitama, siis ei teki ju ühist linnaruumi,» mainis Mänd. «Niisugune tarastamine ei anna mingeid eeliseid ja inimesed saavad ka aru, et see ei ole mõistlik käitumine.»
Lasnamäe linnaosavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Vello Karu ütles, et Lasnamäel on vaid mõned üksikud tarad kortermajade ümber ehitatud, mingi suur tendents see küll ei ole.
«Põhimõtteliselt oleme sellele vastu, et tarasid majade ümber ehitataks,» mainis Karu. «Mõned üksikud korteriühistud on siiski seda teinud.»
Ta lisas, et kui mõni korteriühistu tõesti tahab oma krundi tarastada, siis tuleb teha projekt ning see linnaosavalitsuses kooskõlastada. Omavalitsus vaatab siis üle, kas tara ikka sobib ümbritsevasse keskkonda ja on seal õigustatud, väga kergelt kooskõlastust ei anta. Kui aga mõni ühistu on tara omavoliliselt ehitanud, siis kästakse see maha võtta.
Mustamäe linnaosavanema kohusetäitja Indrek Ahlberg ütles, et Mustamäe on oma põhiolemuselt vabaplaneeringuga avatud parklinn, kus avaliku ruumi rohkus annab avaruse tunde.
«Mustamäele omase vabaplaneeringulise hoonestusmiljöö ja hoonete vahel moodustuva ühiskasutuses olema avaliku ruumni säilitamine on printsiibina kirjas ka linnaosa üldplaneeringus,» mainis Ahlberg.
Sellest tulenevalt on Mustamäel suhtumine tarastamisse üldjuhul negatiivne. Samas on linnaosavanema sõnul hooneid, mis vajavad eraldamist, näiteks lasteaiad ja koolid, teadus-, tootmis- ja laohooned ning loomulikult eramud.
Uute arendusprojektide puhul Mustamäe linnaosavalitsus ning halduskogu kaalub tarastamise võimalusi ning ning teeb vastava ettepaneku ka linnavolikogule, kes detailplaneeringud kehtestab.