Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula leidis, et õiguskantsleri arvamus Tallinna koolimääramise korra kohta oli liiga vastuoluline, et sellest üheselt aru saada.
Haridusamet: õiguskantsleri arvamus on täis vastuolusid
20. september 2011, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii kiiresti me ei võta ametlikku seisukohta, kas oleme õiguskantsleri seisukohaga nõus või mitte. Väga palju on seal vasturääkivusi, väga palju viiteid põhiseadusele või ka põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele, samal ajal, kui tekst ise räägib vastupidist juttu,» ütles Pajula.
Pajula lisas, et tema mittejuristina ei nõustunud õiguskantsleri kirjas välja tooduga mitmes osas. «Minu meelest oleks kiri võinud olla ühemõttelisem, sisutihedam, argumenteeritum ja põhjendatum, mitte ilukirjanduslik tekst,» lausus ta.
«Kogu arvamus on täis vastuolulisi lauseid ja tõlgendusi. Kasvõi näiteks seegi, kui viidatakse paragrahv 27 lõige 4-le, et koolides katseid ei või olla ja koolide vastuvõtukordasid ei või üldse olla, siis vastupidi – paragrahv 27 lõige 5 ütleb seda, et kooli vastuvõtu tingimused ja kord on olemas ja selle kehtestab kooli pidaja või selle volitusel kooli direktor,» vaidles Pajula.
«Või siis see, et kui seadus ütleb, et võimalusel arvestatakse lapsevanemate soovidega, siis mina ei saa õiguskantsleri arvamuse kokkuvõtvast lausest kuidagi aru, mida me siis lõpuks arvestama peame, kas peame lapsevanemate sooviga arvestama või ei pea. Me võimegi selles kontekstis vaidlema jääda,» nentis haridusameti juht.
Ta kinnitas, et haridusamet esitab oma lõplikud seisukohad hiljemalt 15. oktoobriks, nagu õiguskantsler seda soovis.
Pajula meenutas, et juba kevadel öeldi välja, et septembris tehakse määruse rakendumisest vahekokkuvõtted ja vajadusel ollakse valmis määrust muutma ning kui vahepeal tuleb õiguskantsleri arvamus või seadusmuudatus, viiakse määrus sellega kooskõlla. «Meil on koolidele välja saadetud küsimustikud ja vastused on osaliselt saabunud, nende põhjal teeme analüüsi ja arutame seda teemat,» kinnitas ta.
«Minu meelest oli algusest peale seadusandja soov - kas tahtlik või mittetahtlik segaduse külvamiseks – et üks osa seadusandjaid ilmselt soovis eliitkoolide maapealt kadumist. Samas oli ka riigikogu kultuurikomisjonis piisavalt palju lapsevanemaid, kes soovisid, et nende lapsed saaksid õppida kesklinna koolis, ning nad ei olnud nõus seaduses toodud regulatsioonidega. Ja kui seadus on mitmetitõlgendatav, ongi tekkinud olukord, kus on nii palju arvamusi ja erisusi.»
«Meie soov on olnud algusest peale, et [põhikooli- ja gümnaasiumi]seadus oleks üheselt mõistetav, mitte mitmetitõlgendatav,» rõhutas Tallinna haridusameti juht. «Kui minister täpsustaks seadust ja tooks täpsemalt välja seaduse mõtte, oleks see igati tervitatav. Aga ma kardan, et ministril ei õnnestu seda teha,» sõnas Pajula.
Õiguskantsler Indrek Teder saatis täna Tallinna linnavalitsusele oma seisukoha, et määrus, millega kehtestati elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord, on vastuolus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning põhiseadusega ning määrusega kehtestatud menetlus on läbipaistmatu, tarbetult keeruline ja ebatõhus.
Haridusministeerium: muudatused on töös
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnas, et edaspidiste väärtõlgenduste välistamiseks peab haridus- ja teadusministeerium vajalikuks täpsustada seadusandlust, et kaksipidimõistmine poleks mingil juhul võimalik. «Vastav eelnõu on ministeeriumis koostamisel,» lisas ta.
Ladva sõnul on ministeeriumi seiskoht ühene: iga laps peab elukohajärgsesse kooli pääsema ilma katseteta ning see kool peab lapsevanemale varakult teada olema.