Boroditš: Michali surve võib olla vastuolus põhiseadusega

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deniss Boroditš
Deniss Boroditš Foto: Pm

Tallinna Linnatranspordi ASi juhiks asunud Deniss Boroditši hinnangul võib linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali surve tema lahkumiseks volikogust olla põhiseaduse vastane.

«Suurima opositsioonijõuna on Reformierakond ju olnud varjamatult kriitiline keskerakondlaste suhtes, kes istuvad samaaegselt ettevõtete juhatustes ja ka volikogus. Meie kriitika ongi suunatud sellele huvide konfliktile, milles Deniss praegu on. Ta võeti linna aktsiaseltsi kõrgele palgale ja ta allub nõukogule, milles on seitse keskerakondlast ja abilinnapeale, istudes ise volikogus, kes justkui peaks abilinnapead ja nõukogu kontrollima,» vahendas ERRi uudisteportaal Michali sõnu ERRi raadiouudistele.

Boroditš ei näe selles huvide konflikti. «Vastasel juhul ei saaks volikogus olla näiteks koolidirektorid, keda on nii koalitsioonis kui opositsioonis. Ma ei ole kuulnud, et nendele oleks ette heidetud huvide konflikti,» ütles Borodits. Nii näiteks kuulub linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi. Keskerakonna fraktsioonis on vähemalt neli munitsipaalkoolide direktorit. Nii on see olnud aastaid.

Reformierakond leiab, et huvide konflikti vältimiseks võiks Boroditš vähemalt oma mandaadi linnavolikogus peatada. Veel parem oleks, kui ta linnavolikogust lahkuks, vahendas ERR.

«Lahkuda mul ei ole kavas. Küsimus on selles, kas ma pikendan oma volituste peatumist või mitte. Sest mina ei näe põhjust, miks ma peaksin lõpetama oma volitused, kui ma olen valitud volikokku. See on isiklik otsus ja kindlasti ei peaks fraktsiooni juhil olema õigust otsustada, kas tema fraktsioonikaaslane võib volikogus olla või mitte. Mulle tundub, et see võib olla poliitiline surve, mis on vastuolus nii seaduste kui põhiseadusega,» lausus Boroditš.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles