Nooblite restoranide solginired reostavad vanalinna tänavaid

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

TLNPM02:PR

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/EMF

«Tuleb trahvida, midagi muud siin ilmselt ei aita,» hindab Eesti tippkokk Dimitri Demjanov olukorda, kus paljud vanalinnas tegutsevad nooblid toidukohad toidujäätmed olmeprügisse sokutavad.

Kauni söögikoha klienti vaevalt et huvitab, kuhu tema toidu valmistamise jäätmed pärast rändavad, kirjutab Pealinn. Küll pakub see huvi näiteks vanalinna elanikele: prügiauto järel nirisev solgirida on järjekordseks märgiks, et mõni restoran on toidujäätmed olmeprügi hulka sokutanud.

Et vanalinnas valitseb seoses biojäätmetega massiivne korratus, seda tunnistab ka mupo, kes näiteks aastatagusel reidil avastas, et 15 toitlustuskohast 12-l seisid biojäätmete konteinerid täiesti tühjana.

«Osa konteinereid olid täiesti puhtad ja puutumata, ühele oli isegi lillepott peale pandud, et keegi sinna sisse midagi viskama ei kipuks,» lausus kesklinna mupo vaneminspektor Artjom Kruglov. «Kontrollisime 15 restorani-baari ja vaid kolmel oli kõik tipp-topp korras. Ülejäänud olid oma biojäätmed visanud olmeprügi konteineritesse. Konteinerite tühjendamisel pressib prügiauto jäätmed kokku. Biojäätmetest eraldub ebameeldiva lõhnaga vedelik, mis niriseb vanalinna tänavatele. Seda kõike me täies eheduses ka nägime. Sama olukord valitseb praegu, midagi pole muutunud.»

Üks põhjus, miks vanalinnas selline pilt avaneb, on seal valitsev nn vabaturg – klient valib ise omale prügifirma. Seal jäävad aga linnaametnike käed prügifirma korralekutsumisel lühikeseks.

«Linnal ei ole praegu võimalik sekkuda jäätmevedaja ja kliendi vahelisse eraõiguslikku suhtesse,» nentis abilinnapea Izmailova. «Selles olukorras ei saa linn vanalinna teenindavatele jäätmevedajatele näiteks veo tihedust ette kirjutada.» Praegu saab söögikohtadele vaid trahve välja kirjutada.

Veotiheduses peitubki vanalinnas see kurja juur. Linn ei saa seal kehtiva nn vabaturu tõttu midagi teha, et prügiautod biojäätmeid tihedamini ära viiksid. Kliendid ehk restoranid jt toidukohad pole aga mugavuse või kokkuhoiu tõttu sellest huvitatud. Ja jäätmekäitlusfirma, antud juhul Eesti Keskkonnateenused, ei saa klienti loomulikult kuidagi sundida.  

Mupo vaneminspektori Artjom Kruglovi sõnul seisnebki põhiprobleem selles, et suvisel ajal riknevad jäätmed väga kiiresti, samas veetakse neid ära liiga harva, vaid kaks korda nädalas. «Paljud biojäätmete konteinereid ei kasutagi, kõik läheb ühte kohta,» ütles Kruglov.

«Teistel on päeva lõpuks biojäätmete konteiner ääreni täis ja ülejäänu läheb sinna, kuhu mahub. Nii satuvad jäätmed olmeprügisse, mida veetakse ära sagedamini. Kuigi Keskkonnateenused on valmis prügi sagedamini ära vedama, ei olda sellest väga huvitatud. Selge, et iga lisaveoga kaasneb rahaline väljaminek ja see pole firmale kasulik. Minnakse lihtsama vastupanu teed.»

Vanalinnas jäätmeid vedava Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Argo Luude sõnul peitub vanalinna toidukohtade jäätmelohakuse taga suuremas osas vaid inimeste mugavus.

«Biojäätmete äravedu ei ole praegugi kallis, aga toidukohtadel on mugavam kõik ühte kohta kokku lükata,» ütles Luude. «Aasta tagasi tehti koos mupoga sama aktsioon, sest siis tilkus segaolmejäätmete autodest samuti vedelikku välja. Biojäätmeid veetakse meil ju eraldi, spetsiaalsete autodega. Mupo kirjutas siis toidukohtadele trahvid välja ja mõnda aega oli olukord päris hea. Vanalinna toidukohtades aga vahetuvad aeg-ajalt nii omanikud kui ka töötajad, ja kui uued tulevad, siis need panevad nii-öelda vana moodi edasi.»

Tagasi üles