Niguliste direktor: tagastamine seab kultuurivarad ohtu!

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Niguliste kirikuhoone võib peagi taas luteri kirikule kuuluda.
Niguliste kirikuhoone võib peagi taas luteri kirikule kuuluda. Foto: Artur Sadovski

Kui Niguliste hoone antakse üle kirikule, siis kolib muuseum sealt oma varad välja, kinnitas Niguliste direktor Tarmo Saaret, kelle sõnul seaks kiriku tagastamine ohtu muuseumi hindamatud kultuurivarad.


EELK poolt on seni räägitud vastandlikku juttu, kirjutas linnavalitsuse ajaleht Pealinn. Kord, et kirik ei hakkagi Nigulistet igapäevaselt kasutama, vaid teeb seda pelgalt kolm-neli korda aastas, näiteks jõulude ja ülestõusmispühade ajal. Siis kinnitatakse, et kiriku uksi keegi külastajate ees sulgema ei hakka ning hoone jääb kõigile valla.

Jutt kiriku lahtistest ustest teeb restauraatorid murelikuks. «Hoone on ju taastatud ikkagi muuseumiks,» ütles Saaret. «Selleks ehitati näiteks garderoob, kuhu inimesed saavad oma üleriided jätta, et ei tekiks liigset niiskust. Muuseumis on väga ranged sisekliima tingimused – temperatuur, niiskus jne. Kes ikkagi hakkab vastutama riikliku tähtsusega kunstikollektsiooni säilimise eest? Kollektiivne vastutus tähendab, et keegi ei vastuta.»

Saareti sõnul ei mõista ta, miks kultuuriministeerium püüab jalgadelt pea peale pöörata pakutud loogilist skeemi. «Niguliste jääb riigile ja muuseum tegutseb edasi, kirikule aga tagatakse võimalus seal mõned korrad aastas oma üritusi korraldada,» selgitas Saaret. «Kui aga hoone läheb kiriku kätte, tuleb meil oma tegevus Nigulistes lõpetada ja varad sealt välja kolida, sest meil puuduks kindlus nende säilimise suhtes.»

Kunstiteadlase Jüri Kuuskemaa sõnul oli keskajal keelatud kinnisvara, maade või ehitiste kinkimine sellistele institutsioonidele nagu kirik, klooster, seek. «Keskajal oli lugu nõnda, et oma hingeõnnistuse nimel tegid kodanikud kirikule soodustusi ja annetusi, lootuses pääseda põrgust või puhastustulest. Ometi kehtis annetuste tegemisel üks oluline piirang,» selgitas Kuuskemaa. «Juba Lübecki õiguse Tallinna koodeksis aastast 1282 on paragrahv nr 28: «Keegi ei või ega tohi oma päritud kinnisvara anda jumalakojale muidu, kui ta vaid müüb selle hõbeda eest ja annab selle jumalakojale. Kes aga selle vastu eksib, see peab maksma hüvitist kümme marka hõbedat. Kui nii ei sünni, ei jää kingitus seaduslikuks.»»

Toona peljati «surnud käe õigust», mis tähendab, et ajapikku võinuks lahkete vagade annetuste näol kiriku kätte koguneda rohkem maju, maid ja külasid, kui see oli kogukonnale kasulik ilmaliku argielu normaalseks kulgemiseks.

Kuuskemaa küsib, milleks EELK-le Tallinna südames veel üks kirik, kui olemasolevadki on tihti tühjapoolsed? «EELK püüdleb visalt hoone omanikuks saamise poole, tahtmata aga endale võtta kaasnevaid kulusid. Poleks ime, kui muuseumilt Nigulistes hakkaks kirik üüri või renti nõudma,» ütles Kuuskemaa. «Niguliste üleandmine kultuuriministeeriumi algatusel EELK-le oleks sisuliselt riigivara loovutamine, kinkimine ehk annetamine. Kas on see vajalik millekski enamaks kui mõningate algatajate hingeõnnistuse tagamiseks ning poliitilise kapitali kogumiseks valitsusele EELK ringkondades?»

Tallinna linn on algusest peale olnud järjekindlalt seisukohal, et Niguliste peab kuuluma rahvale. «Kuigi Niguliste kiriku hoone võõrandati õigusvastaselt ja EELK on õigustatud nõudma selle tagastamist, peab linn Nigulistet nii oluliseks kultuuriobjektiks, et see tuleb tagastamata jätta,» kinnitas abilinnapea Eha Võrk. «Niguliste kirik kuulub üle-euroopalise tähtsusega arhitektuurimälestiste hulka ning seal paiknev kunstikogu on kõige väärtuslikum ja kõrgetasemelisem vana kunsti kollektsioon Eestis.»

«Pärast mullu juunis riigikohtus saavutatud kohtuvõitu saatis Tallinn nii kultuuriministeeriumile kui ka rahandusministeeriumile teate, et miski ei takista enam mittetagastamise menetluse alustamist,» meenutab Võrk. «Hea tahte korral võinuks valitsus kohe algatada vara mittetagastamise menetluse Niguliste oluliseks kultuuriobjektiks tunnistamise alusel.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles