/nginx/o/2018/10/08/11478354t1hc853.jpg)
Vanalinna Selts pooldab plaanitavat turismimaksu juhul, kui laekuvat maksuraha kasutatakse sihtotstarbeliselt.
Vanalinna Selts: turismimaks aitab elukeskkonda parandada
8. oktoober 2018, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal arutas linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart Vanalinna Seltsi juhatuse liikme Toomas Oosaluga, et arutada vanalinna murekohti ja turismimaksu võimalusi.
«Küsisime seltsi liikmetelt arvamust võimaliku turismimaksu kehtestamise kohta. Selgus, et valdavalt ollakse turismimaksuga nõus tingimusel, kui laekuvat maksu kasutatakse mõistlikult ja sihtotstarbeliselt. Näeme turismimaksu eelkõige kui töövahendit elukeskkonna paremaks muutmisel ja reaalsete eluliste probleemide lahendamisel,» ütles Oosalu.
Tema sõnul on viimastel aastatel vanalinnas suurenenud massiturism ning väliskülastajate arv kõrghooajal kombib vanalinna vastuvõtuvõime piire. «Turismimaks on üks võimalikest abinõudest, kuidas seda üha aktuaalsemaks muutuvat probleemi lahendada,» selgitas Oosalu.
«Riigi ja kohaliku tasandi valitsejatel on oluline roll, kuidas turismi soodustada ning sihtkohta arendada ning alustama peaks küsimusega, millise sihtkohana oma kodupaika näeme?» ütles Kõlvart. «Olla soodus sihtkoht võib tunduda esmapilgul mõttekas, sest meelitame siia massituriste. Võimalus on aga oma väärtust tõsta ning jätkuvalt keskkonda parandada. Seeläbi võiksime seada end sihtpunktiks jõukamale turistile, kes oskab hinnata kohalikku eripära, naudib siinset toidu- ja muusikakultuuri ning annab seeläbi tööd paljudele osapooltele.»
Oosalu märkis ka, et oluline on vanalinna püsielanikkonna säilimine. «Kahjuks on vanalinna nagu mujalegi kesklinna tekkinud arvukalt külaliskortereid. Elu näitab, et majadest, kuhu tekib arvukalt külaliskortereid, kipuvad püsielanikud lahkuma. Turismimaksuga võiksime ka selles küsimuses saavutada ehk mõistliku tasakaalu.»
Kõlvart tõdes, et aruteludes teiste kohalike omavalitsuste juhtidega turismi teemal on probleem külaliskorteritega korduvalt esile kerkinud. «Kahjuks on praegu külaliskorteritega veel palju ebamäärast ning ka siin tuleb otsida toimivaid lahendusi,» ütles Kõlvart.
Vanalinna seltsi esindaja märkis, et nemad näevad turismimaksus muuhulgas võimalust, mis võiks tihendada suhteid elanike ja avaliku võimu vahel. «Kaasake vanalinna elanikke, kuidas siinset elukeskkonda parandada ning otsuste tegemisel, kuidas laekuvaid vahendeid kasutada,» ütles Oosalu.
«Olen nõus, et kogukonna esindajad peaksid olema kaasatud,» kinnitas linnavolikogu esimees. Kõlvart märkis, et on juba varem pakkunud välja mudeli, kus turismimaksust laekuvast tulust eraldataks pool taristu ja linnaruumi arendamiseks, 30 protsenti Tallinna tutvustamiseks välismaal ning ülejäänud summa rahvusvaheliste ürituste toetamiseks linnas. Volikogu esimees lisas seekord, et turismimaksust laekuva tuluga võiks toetada just turismihooaja välisel ajal toimuvaid üritusi.