Tallinna koolimääramise kord tekitab ministeeriumis küsimusi

FOTO: Scanpix / kollaaž Katri Karing

Haridusministeerium leidis Tallinna uues kooli määramise korras muret tekitavaid kohti ja küsimusi alates kodulähedase kooli vanemale teatamise tähtajast kuni selleni, mis põhimõtete alusel koostati loetelu ülelinnalistest koolidest, kes saavad õpilasi katsete alusel valida.

Haridus- ja teadusministeerium rõhutas Tallinna abilinnapeale Mihhail Kõlvartile saadetud kirjas, et vanematele kindlustunde tagamiseks on oluline, et elukohajärgsed koolid oleksid määratud võimalikult vara. Tallinna uue korra järgi teatab haridusamet lapsevanemale nende elukohajärgse kooli tänavu hiljemalt 25. mail. «Loodetavasti pingutatakse siiski selle nimel, et suuremale osale vanematest oleks kindlus ja selgus tagatud juba varem, mitte alles mai lõpus,» märkis ministeeriumi kantsler Janar Holm oma kirjas.

Haridusministeerium küsib ka abilinnapealt, kas vanematele antakse enne taotluse esitamist teada, millised on tema elukohale lähimad koolid. «Kahetsusväärselt ei kujundata eelnevalt välja koolipiirkondi, milles vanematel oleks lihtsam orienteeruda,» kirjutas Holm.

Et abilinnapea Kõlvart on sel nädalal puhkusel, selgitas Postimehele teemat haridusameti juhataja Andres Pajula, kelle sõnul tehti kord õiguskantsleri soovitustest lähtudes. «Hästi naljakad on seadusandja poolt tehtud märkused, näiteks, et lapsevanemal võiks olla varem kodukool teada. Kui seadusandja on nii rumala seaduse välja andnud, siis tuleks tegelikult seda seadust muuta, see oli ka meie tagasiside nii õiguskantslerile kui haridus- ja teadusministeeriumile,» ütles Pajula.

Pajula ütles, et vanem saaks kodukooli varem teada ja haridusamet ei peaks igale lapsele haldusmenetluse käigus seda määrama, kui koolipiirkondade mõiste oleks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

«Kui me õiguskantsleri bürooga seda arutasime, siis nemad ei näinud praeguse seaduse järgi üldse sellist võimalust, et koolipiirkondi oleks mõnda regulatsiooni võimalik sisse kirjutada. Nemad rõhutasid, et igale lapsele tuleb haldusmenetluse korras elukohajärgne kool määrata. Minu meelest on see ka absurdne, töömahukas ega anna vanemale mingit eelnevat kindlust,» rääkis Pajula. «Nii et seadus on tegelikult küürakas.»

Pajula sõnul pole ka suurt lootust, et osa lapsevanemaid tähtajast oluliselt varem kodukooli teada saaksid. Ta lausus, et amet kavatseb küll oma tööd teha võimalikult kiiresti, kuid silmas tuleb pidada seda, et mulluse 1300 lapse asemel tuleb tänavu koolikoht määrata 4500 lapsele. Mullu võttis töö aega keskeltläbi kaks kuud. «Meie meelest on see ressursimahukas, ebaotstarbekas ja ebamõistlik!» kordas ta.

Haridusameti juhi sõnul tuleb koolide määramine teha ära nende oma olemasolevate töötajatega, kuskilt abitööjõudu tulemas ei ole. «Eks me teeme, nagu eelmisel aastal, 24/7. Me ei saa võtta uusi inimesi juurde, neile tuleks anda juurdepääsud meie andmekogudele, isikuandmetega tegutsemiseks,» pidas ta võimatuks.

Mille järgi valiti katsetega koolid?

Ministeeriumis tekitas tõsiseid küsimusi aga ka see, millistel põhjustel on osa koolidest ja klassidest jäetud ülelinnalisteks, katsete alusel lapsi valivateks. «Niisugune valik nõuab väga selgeid põhjendusi, milliste põhimõtete alusel on see nimekiri koostatud ja millised olid argumendid. Mis kõige tähtsam – oluline on lapsevanemaid ja kogu avalikkust teavitada, mis on nendes kooides/klassides erilist, millised on nendesse koolidesse/klassidesse vastuvõtmise põhimõtted ja kuidas, mille alusel valik toimub,» kirjutas ministeeriumi kantsler.

Pajula sõnul olid otsuse aluseks konkreetsed põhimõtted. «Kui võtame Inglise kolledži ja Prantsuse lütseumi, siis need on tõesti olnud ajalooliselt ülelinnalise komplekteerimisega koolid. Aastaid tagasi võtsid nad alles 2. klassist lapsi, viimased 3-5 aastat on 1. klassidesse võetud. Kindlasti ka Tallinna reaalkool on kindla suuna ja mõttega lapsi kooli valinud. Tõnismäe reaalkool täpselt samasuguse põhimõttega – et üks eesti, teine vene õppekeelega reaalkool. Need olid need põhimõtted, millest lähtusime,» rääkis Pajula.

Ministeeriumile jäi ka segaseks, kas koolikoha taotluse peavad esitama kõik vanemad. «Sõnastus viitaks nagu kõigile vanematele laienevale kohustusele. Kuid mis saab juhul, kui taotlust ei esitata?» kirjutas Holm.

«Samuti jääb õhku õppimisvõimaluste loomine nende laste puhul, kelle vanemad ei ole peale elukohajärgse kooli määramist teavitanud kooli õppekoha vastuvõtmisest või õppekohast loobumisest. Kas eeldatakse, et nad kandideerivad mõnda teise kooli? Samas on ju võimalus, et vanem mingil põhjusel lihtsalt ei teatanud koha vastuvõtmisest, kuid soovib tegelikult siiski oma last just sellesse kooli panna. /--/ Millised on tagajärjed, kui vanem ei reageeri kuidagi?» paiskas Holm küsimusi.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva selgitas Postimehele, et ministeerium hoiab Tallinna 1. klassi määramisel silma peal seetõttu, et möödunud kevadel see nii valuliselt läks. Ministeerium ei soovi tema sõnul mitte tüli norida, vaid saada infot, kuidas on Tallinnal kavas nimetatud küsitavusi lahendada.

-
Tallinna elukohajärgse kooli määramise kord võeti vastu 21. detsembril: 
* igale lapsele määratakse kool lähtuvalt tema elukohast rahvastikuregistris 1. veebruari seisuga
* mitteelukohajärgsed koolid on Inglise kolledž, Juudi kool, Prantsuse lütseum, reaalkool, Tõnismäe reaalkool ja Vanalinna hariduskolleegium. Samuti moodustatakse katsete alusel üks klass Gustav Adolfi gümnaasiumis, Tallinna 21. koolis, Saksa gümnaasiumis ja Linnamäe vene lütseumis. Need komplekteeritakse veebruarikuus.
* 1 -15. märts tuleb lastevanematel esitada eKoolis või kirjalikult koolikoha taotlus Tallinna haridusametile;
* hiljemalt 25. mail teatab haridusamet lapsevanemaid elukohajärgsest koolist;
* hiljemalt 10. juuniks tuleb lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab seal õppima või ei;
* alates 15. juunist saavad kõik soovijad esitada koolidele taotlusi vabadele kohtadele.
 

Loe ka neid

Tagasi üles