Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti hinnangul riivas tema mainimine kaitsepolitsei (kapo) eelmisel nädalal tutvustatud aastaraamatus tema inimõigusi.
Kõlvart: kapo aastaraamatuga riivati minu inimõigusi
20. aprill 2012, 23:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaebus on alles valmistamise faasil, selle vormistamine on juristide töö,» ütles Kõlvart BNSile kommenteerides enda hagi kapo vastu. «Mina lähtun sellest, et minu nime mainimine kapo aastaraamatus kahjustas minu mainet ja riivas minu inimõigusi,» lisas Kõlvart.
Kõlvarti sõnul on olemas pretsedent, kui aastaraamatus mainitud inimene sai võidu kapo üle. «Endine kaitseväelane Rene Toomse pidas kaitsepolitseiga võitlust ja tuli sellest üsna edukalt välja,» ütles Kõlvart.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart otsustas kapo selle aastaraamatus ilmunud materjali pärast kohtusse kaevata. Kõlvarti arvates üritatakse teisitimõtlejaid kõikvõimalikult diskrediteerida või vähemalt naeruvääristada ning see ei käi ainult poliitikute kohta. Enda sõnul ei ole Kõlvart oma töös ega tegevustes teinud midagi varjatut ega Eesti riigi vastast.
Venemaa mõjutustegevus Eesti suunal tõi kaitsepolitsei huviorbiiti Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti, kes kapo hinnangul toetab jõuliselt Venemaa püüet säilitada Eestis täies mahus venekeelset gümnaasiumiharidust. Kapo peadirektor Raivo Aeg ütles, et kapo ei nimetaks Kõlvartit küll Venemaa mõjuagendiks, kuid tema tegevus tekitab rohkelt küsimusi. Samas rõhutas Aeg, et Kõlvart on oma tegevuses kasutanud talle põhiseadusega antud õigusi ja seni pole nendest piirdest välja astunud.
Kapo kinnitusel kuulub venekeelse haridussüsteemi ja vene keele eristaatuse säilitamine lähiriikides Nõukogude Liidu venestuspoliitika ühe osana Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuste prioriteetide hulka. Kõlvarti tegevus on kapo aastaraamatu andmetel seotud 2007. aastal alanud venekeelsete koolide gümnaasiumiastet puudutava osalise üleminekuga eesti õppekeelele. See tekitas osades õpetajates ja lastevanemates vastumeelsust ning oma seisukohtade väljendamiseks loodi 2010. aasta sügisel MTÜ Vene Kool Eestis.
Kapo avalikustas oma 2008. aasta aastaraamatus riigisaladuse lekitamises kahtlustatava Afganistani sõjaväemissiooni üksuse ülemana teeninud kaitseväelase Rene Toomse nime koos kahtlustuse sisuga. Aastaraamatu ilmumise ajaks 2009. aasta aprillis oli prokurör süüdistusakti koostanud ja kohtule esitanud. Aastaraamatust tulenevalt ilmus seoses selle kriminaalasjaga meediasse ka Rene Toomse nimi, kriminaalasjaga seotud sündmuste varasem kajastamine meedias toimus ilma tema isikuandmeteta. Harju maakohus lõpetas mullu 17. septembril määrusega kriminaalasja menetluse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu süüdimõistvat kohtuotsust langetamata.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon pöördus õiguskantsleri poole avaldusega, paludes seisukohta, kas ja kuidas on kaitsepolitseiameti 2008. aasta aastaraamatus riigisaladuse lekitamises kahtlustatava kaitseväelase Rene Toomse nime väidetavalt avalike huvides avalikustamine kooskõlas süütuse presumptsiooni ning isiku au ja hea nime austamise põhimõttega.
Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei olnud Rene Toomse kui kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku nime avalikustamine kaitsepolitseiameti 2008. aasta aastaraamatus õiguspärane, kuna nime avalikustamine ei olnud vajalik kaitsepolitseiametile julgeolekuasutuste seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
Tederi hinnangul ei kaalunud riigiprokuratuur kaitsepolitseile kohtueelse menetluse andmete hulka kuuluva kahtlustatava nime avaldamiseks loa andmisel kõiki seaduses toodud asjaolusid. Õiguskantsleri hinnangul oli küsitav, kas Rene Toomse kriminaalasja kohtueelse uurimise andmete avalikustamiseks oli olemas seaduses nõutud avalik huvi.