Merimetsa võib tulla avalik golfiväljak

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuressaare golfiväljak.
Kuressaare golfiväljak. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Golfiliit otsib Tallinnas kohta, kuhu rajada avalik golfiväljak. Parimaks paigaks peetakse Paldiski maantee, Stroomi ranna, psühhiaatriakliiniku ning Kolde puiestee vahele jäävat ala Merimetsas.

Eesti Golfiliidu president Peep Põldsamm ütles Postimehele, et arutluse all on olnud mitu kohta – Pääsküla raba, Väo karjäär, Astangu kant ja Merimetsa. Tema sõnul sobiks viimane paik golfiväljakuks kõige paremini. Maad on umbes 100 hektarit, millest pool kuulub linnale ja teine pool riigile. Riik ongi seal algatamas detailplaneeringut, et ala kasutusele võtta.

Mängijaid tuleb juurde

Põldsamm mainis, et golfimängijate arv on Eestis kiiresti kasvamas, pealegi on tegemist olümpiaalaga. Golfiõppe kursused on sel aastal juba poolteist või kaks kuud täielikult välja müüdud ning Niitvälja väljakul ei ole vaba aega enam üldse lihtne saada.

«Rahva hulgas on aga siiski tugevalt juurdunud nõukaaegne arusaam, et bridž, džäss ja golf on pahad kapitalistlikud alad ning golf on rikaste pärusmaa,» ütles Põldsamm.

Ta lisas, et üldise seisukoha järgi oleks ühe golfiväljaku leviala umbes 40 - 45 minutit autosõitu, kuid see kehtib natuke vanemate harrastajate puhul, kellel on oma sõiduvahend. Kui aga rääkida golfist kui saavutusspordist, kus tuleb alustada juba noorelt, siis Tallinnas olekski vaja väljakut, kuhu pääseb hõlpsasti ka ühissõidukitega ligi.

«Juba aasta-poolteist tagasi tekkis golfiliidul avaliku ehk munitsipaalgolfiväljaku rajamise idee,» ütles Põldsamm. «Soomes, Rootsis või Norras kuulub üle poolte väljakute kohalikele omavalitsustele.»

Koostöös Tallinna linnaplaneerimise ameti asjatundjatega käidi läbi võimalikud paigad, kuhu korralik, umbes 60 hekatri suurune golfiväljak ära mahuks. Pääsküla raba langes ära, sest pinnas on seal pehme ja soine ning keskkonnaameti teatel rikub golfiväljak raba ökoloogilist kooslust. Linnaplaneerimise amet on välja pakkunud Väo karjääri, seal võib aga golfiväljaku rajamine minna palju kallimaks kui Merimetsas. Astangul asub jälle paarkümmend erakrunti, mille omandamine võtaks palju aega.

Koostöö suusaliiduga

Golfiliit teeb koostööd ka suusaliiduga, kes on Düsseldorfi eeskujul huvitatud sprindiradadest Tallinnas. Seega võiks tulevast golfiväljakut, kuhu mahuksid ka jooksu-, ratta- ja rulluisurajad, talvel suusatamiseks kasutada.

2016. aastaks on Eestile antud Euroopa meistrivõistluste korraldamine golfis. Uue väljaku ehitamine võtaks aega 2 – 3 aastat. Seega võiks Merimetsa kõne alla tulla küll. Põldsamm mainis, et ka Tallinn on huvitatud linna golfiväljaku rajamisest ning riigi maa-amet on selliste plaanidega samuti kursis ja põhimõtteline toetus sealtpoolt olemas.

Põldsamm mainis, et uus väljak majandaks end ära küll, sest peale kohalike inimeste on Eesti naaberriikides umbes 1,5 miljonit golfarit, kes käivad siin ja seal mängimas ning tuleksid hea meelega ka Tallinna. Eesti golfiväljakute kogukäibest tuleb juba praegu umbes pool golfituristidelt. Investeeringute osas ei ole uue avaliku golfiväljaku rajajad arvestanud Tallinna ja riigi rahaga – enamus rahastusest tuleks rahvusvahelistelt golfiorganisatsioonidelt ning ka kohalikud ärimehed on valmis oma õla alla panema. Linn osaleks projektis vaid maaga.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et avaliku golfiväljaku kohta ei ole linnas lõplikult paika pandud. Väo karjääri kõige suurem probleem on selles, et seal kehtivad veel pikka aega kaevandusload. Merimetsa kohta märkis Mänd, et maastikuolud ei ole seal kõige paremad, tegemist on suhteliselt vesise alaga. Eks uuringud peavad näitama, kas sinna saab golfiväljaku rajada.

«Aga üks avalik golfiväljak võiks Tallinnas olla küll,» kinnitas Mänd.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles