Kuigi Tallinna linnavolikogu kiitis aprilli alguses heaks detailplaneeringu, mis andis rohelise tule vabaõhumuuseumi laiendusplaanidele, võib nüüd alata kohtuvaidlus, mis tähendaks, et muuseum võib muu hulgas ilma jääda valitsuselt taotletud umbes 1,5 miljonist eurost.
MTÜ Talumiskohustusega Maaomanike Ühing esindaja Andres Shapura kohtule esitatud avalduse kohaselt pole Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisel arvestatud kaebaja vastuväiteid ja volikogu otsus on nii sisult kui ka menetluslikult õigusvastane.
Shapura tõstab kaebuses muu hulgas esile, et näiteks puudub keskkonnamõjude hinnang, sest detailplaneering võib mõjutada Kopli lahe mereelustiku olukorda.
«Ilmselt kaasneb negatiivne keskkonnamõju kalade järelkasvule ja häiritakse põhjaelustikku. Liig- ja sademevee juhtimisega merre kaasneb ja kiireneb kaldaastangu erosioon,» väidetakse esitatud avalduses.
Shapura ütles Postimehega suheldes, et tema ega ühing pole Eesti Vabaõhumuuseumi (EVM) laiendamise vastu ja pigem toetavad EVMi arengut.
«Kuid elame õigusriigis, kus kõiki maaomanikke tuleb kohelda võrdselt ning seadustes sätestatud piiranguid ja kriteeriume tuleb rakendada ühetaoliselt,» selgitas Shapura.
Halb üllatus
Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang ütles aga Postimehele, et kohtuvaidlus oli nende jaoks väga halb üllatus, sest muuseumi areng seisab just detailplaneeringu kinnitamise taga.
«Ei oska öelda, mis huvid seal taga on, ta sõdib linna ja seadustega. Meie oleme lihtsalt rataste vahele jäänud,» nentis Lang. «Kuid loomulikult selline asi segab.»
Kõige põletavam on küsimus, et mis saab nüüd ligi 1,5 miljonist eurost, mida muuseum valitsuselt taotles. Nimelt otsustas valitsus aprilli alguses Eesti Rahva Muuseumi ehitamiseks planeeritud euroraha suunata koolide toetuseks, kuid raha jäi üle ja selle summa vabaõhumuuseum endale taotleski.
Kui raha saadakse, hakkaks vabaõhumuuseum rajama parklaid, mis on nende hinnangul üks põletavamaid probleeme. Kui detailplaneeringu kinnitamisega tekib aga tõrge, pole raha saamine aga kindel.
«See on nüüd kõige raskem juhus, sest kõik tallinlased teavad, et parklad on meil raskeim probleem. Väga kahju, kui see korstnasse läheb. Siis me võime jäädagi ainult tantsima ja laulma,» nentis Lang.
Pisikese võidu muuseum ja linn siiski juba said, sest Tallinna halduskohtust öeldi Postimehele, et kohus otsustas jätta vaidlustaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuid ülejäänud osas pole kaebust veel menetlusse võetud.
Langi sõnul on kohus öelnud ka, et kaebus on perspektiivitu, sest ei saada aru, kelle huvides võideldakse.
«Võib arvata, et ta ei pääse kuhugi, kuid kunagi ei tea,» lisas Lang.
Lisaks parklate küsimusele on vabaõhumuuseumile selleks aastaks eraldatud 143 000 eurot valgustuse ja kommunikatsioonide ehitamise jätkamiseks, kuid nendegi rajamiseks on vaja välja kuulutada hange, mida aga detailplaneeringuta teha ei saa. Selle raha saab Langi sõnul küll järgmisse aastasse kanda.
Pikk protsess
MTÜd Talumiskohustusega Maaomanike Ühingut esindav Shapura on Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 detailplaneeringuga toimuvat jälginud juba mõnda aega.
Planeeringu avalikustamise järel toimus eelmise aasta 16. novembril avalik arutelu, kus Shapura esitas esimesed vastuväited, millest peamine puudutas just keskkonnamõjude hindamist, sest detailplaneeringuga kavandatavad tegevused hõlmavad ranna-ala ja merd.
Vastuväiteid oli teisigi, kuid keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) osas vastati Shapurale, et selle algatamine pole vajalik.
Küll aga lõpeb koosoleku protokoll lausega: «Kompromissideni ei jõutud.»
Seejärel liikus planeering maavalitsusse ja maavanem andis detailplaneeringu kehtestamisele heakskiidu oma 3. veebruari kirjaga.
Maavanema kirjas tuuakse välja, et Shapura loobus maavalitsuses toimunud nõupidamisel suuliselt Kakumäe tee laiendusega ja keskkonnamõju piiriülese mõjuga seonduvatest vastuväite punktidest.
Lisaks väideti maavanema kirjas, et kohalik omavalitsus on arvestanud Shapura esitatud asendusistutusega seonduvast vastuväitest ning detailplaneeringut on selles osas korrigeeritud.
Küll aga näeb olukorda teisiti Shapura, kes vastukirjas väidab, et maavanem eksis mitmes punktis ja seetõttu võib tegemist olla olulise menetlusveaga, mis toob kaasa ebaõige lahenduse.
Shapura rõhutas taas, et kuna detailplaneeringuga kavandatakse Kopli lahte merekollektorite ja vaateplatvormi rajamist, siis peab selliste tegevuste mõju hindama.
Shapura väitel peaks olema ilmselge, et kavandatavad tegevused hõlmavad ranna-ala ja merd ning mõjutavad otseselt merekeskkonda, sest näiteks merepõhja paigaldatavate torustikega kaasneb negatiivne keskkonnamõju kalade järelkasvule ja häiritakse põhjaelustikku.
Tallinna linnavalitsus otsustas detailplaneeringu volikogule saata 14. märtsi istungil. Volikogu kinnitas detailplaneeringu 5. aprillil.
Mida plaanitakse teha?
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli mitmekesistada Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumi kasutamise võimalusi ja kavandada muu hulgas mereäärt ühendav avalikult kasutatav rannapromenaad, mis lõppeb vaateplatvormiga.
Lisaks oli detailplaneeringu eesmärgiks kavandada vabaõhumuuseumi territooriumile Ennistuskoda Kanut, Tallinna muuseumide ühishoidla ja Eesti Vabaõhumuuseumile vajalikke infrastruktuuriobjekte (uus haldushoone ja külastajate pääsla, puidutöökoda ja majandusõu, konserveerimislaborid, fondihoidla ning ajutised ekspositsioonipinnad, parkimisalad jne).
(Allikas: Tallinna linnavolikogu otsusest)