Tallinna Küte lülitas 29. mail soojuse välja Lasnamäel asuvast Liikuri 8a korterelamust, kuigi elanikud on firmaga sõlmitud lepingute alusel soojuse eest korralikult tasunud. Tallinna Küte viitab aga korteriühistu suurele võlale.
Elanikel arved makstud, aga sooja vett ikka ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruselamus on 150 korterit ning ükski neist ei saa nüüd enam sooja vett kasutada, kuigi enamik elanikest on korralikult Tallinna Küttele arveid tasunud. Soojafirma väitel on aga korteriühistu neile võlgu rohkem kui 87 000 eurot.
Liikuri 8a korteriühistu juhatuse liige Tiina Aesma selgitas Postimehele, et maja on ehitatud 2006. aastal ning siis soovis Tallinna Küte ise iga korteriomanikuga eraldi lepingu sõlmida, kuigi korteriühistu oli tolleks ajaks juba loodud. 2011. aasta mais aga teatas firma majaelanikele, et soovib septembrist need lepingud lõpetada ning surus jõuliselt peale nõude, et uus leping tuleb sõlmida just korteriühistuga. Septembrist lõpetaski soojafirma elanikega lepingud.
Monopolisti jõumeetodid
«Jõumeetoditega sunnitakse ühistut alluma monopolisti tingimustele,» rõhutas Aesma. Asi on nimelt selles, et Tallinna Küte tahab ühistuga lepingut sõlmida tagasiulatuvalt alates eelmise aasta septembrist. Samal ajal jätkasid aga elanikud oma lepingute alusel soojuse eest maksmist.
«Tallinna Küte saatis septembrist alates järjekindlalt soojaarveid korteriühistule ning luges need summad täisvõlgnevuseks,» selgitas Aesma. Majaelanikud kartsid ühist lepingut seetõttu, et osal korteritel võib tekkida võlg ning nemad peavad ka selle soojuse kinni maksma.
Ühistu juhatus otsustas kohtusse pöörduda. Hagejaks oli Aesma, kellel on samuti Tallinna Küttega leping ning ta maksab oma soojaarveid. Kohus peaks hagi arutama hakkama 15. augustil.
«Tallinna Küte tegi veel sellise käigu, et hakkas elanikke läbi helistama ning neile ütlema, et neil on ettemaks ning kas nad ei soovi, et see raha kantakse nendele tagasi,» selgitas Aesma tekkinud olukorda. «Ettemaks tähendas seda raha, mida inimesed pidevalt sooja eest tasusid.»
Aesma sõnul kinnitas ühistu Tallinna Küttele, et ollakse nõus lepingut sõlmima kas või kohe, kuid soojafirma jäi ikka oma tagasiulatuva lepingu nõude juurde. See aga tähendaks nõustumist asjaoluga, et Tallinna Küte lõpetas elanikega lepingud igati seaduspäraselt.
Liikuri 8a korteriühistu jurist Ahti Kuuseväli sõnul on Tallinna Küte elanikega lepinguid lõpetades käitunud mittevõrdväärse partnerina. Selge on see, et need lepingud on soojafirmale ebamugavad ja kulukad, mistõttu niisugune samm ette võetigi.
«Asi on ju ka selles, et korteriühistul ei ole alternatiive, nad peavad Tallinna Kütte teenust kasutama,» rõhutas Kuuseväli. Kohtusse on üks korteriomanik pöördunud just seetõttu, et soojafirma on ühepoolselt lepingu lõpetanud, kuigi elanikul puudub muu võimalus soojuse saamiseks.
Kes tarbib, peab maksma
«Kõige ebaõiglasem on see, et tegemist on monopoolse ettevõttega ning kuni kohus ei ole otsust teinud, peaks säilima endine olukord,» ütles Kuuseväli. «Tallinna Küte põhjendab soojuse väljalülitamist võlaga, kusjuures võlgu olevat ühistu. Siin ütleb aga seadus otse, et kellel ei ole lepingut, sellel ei ole ka lepingust tulenevaid kohustusi arveid maksta.»
Tallinna Kütte turundus- ja kommunikatsioonijuhi Urmas Ööbiku sõnul pakuti Liikuri 8a korteriühistule 2006. aastal ühtse lepingu sõlmimist, aga ühistu loobus sellest.
Alates 2011. aasta septembrist saab maja soojust tarbida vaid ühtse lepingu alusel, sest Tallinna Küte ei kavatsenud korteritele enam lisateenust osutada. Kuna elamu aga tarbis soojust edasi, siis esitatigi korteriühistule arveid ning ühistul on kohustus neid tasuda. 30. mai seisuga oli võlga kogunenud 87 540 eurot.
«Korteriomanikud on aga ilma aluseta, sest Tallinna Küte pole neile arveid esitanud, jätkanud eraisikutena raha kandmist vanadele viitenumbritele,» märkis Ööbik. «See raha seisab meil üleval ettemaksudena summas 60 000 eurot. Juriidiliselt ei ole meil mingit õigust sellest rahast katta korteriühistu võlgnevust ilma maksjate nõusolekuta. Oleme ühistule teinud ettepaneku, et korraldataks korteriomanike avalduste kogumine tasutud raha ülekandmiseks ühistu kohustuste katteks, kuid ühistu juhatus ei ole sellega nõustunud.»
Ööbiku sõnul loodab Tallinna Küte saavutada korteriühistuga konstruktiivse kokkuleppe võla tasumiseks ning siis saab ka maja soojusvarustuse taastada.