Noormees sadamas: palun andke natuke raha!

Tiina Kaukvere
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noormees oskab Tallinna sadamas laevale sõitvatelt autojuhtidelt bensiiniraha küsida nii soome, eesti kui ka inglise keeles.
Noormees oskab Tallinna sadamas laevale sõitvatelt autojuhtidelt bensiiniraha küsida nii soome, eesti kui ka inglise keeles. Foto: Liis Treimann

Argisel keskpäeval on Tallinna sadam reisijatest tulvil. D-terminalist on pooletunnise vahega Helsingisse väljumas Baltic Princess ja Superstar. Viimane on Tallinna toonud just uue turistidehordi, kes praegu veel ostudest tühje kohvreid kesklinna poole veavad.


Suure sagimise seast hakkab silma pikemat kasvu heledapäine noormees, kes D-terminali autode check-in-väravate ees masinaid peatab. Pealtnäha täiesti tavaline mees, peas päikseprillid ning näppude vahel autovõtmed, viipab laevale sõitva auto juhile.

Autojuht pidurdab ja laseb aknaklaasi alla. Noormees laiutab käsi ja osutab näpuga läikivale käekellale. Tema jutt tundub esmalt kummaline: bensiinipaak olla ootamatult tühjaks saanud, raha polevat, aga pääs laevale lunastatud ja pardale sõitmisega kiire.

Ka peatatud juhil on laevale kiire, pikemalt mõtlemata otsib ta rahakotist viis eurot ning ulatab küsijale. Kummaline olukord tõesti, aga valgesse triiksärki riietatud abipaluja tundub viisakas ja siiras.

Auto auto järel

Aken kerkib taas ja auto vurab check-in-väravatest sisse. Noormehe naerusuu reedab, et tal on ligimese lahkuse üle hea meel, aga autot tankima ta ei tõtta. Ka ei kiirusta ta laevale. Selg sirge, sammub ta hoogsalt järgmise auto suunas.

Sedapuhku satuvad ohvriks eesti noored, kes D-terminali autode väravate kõrval mustas väikebussis laevalt tulijaid ootavad. Nokkmütsiga noormees võtab kiiresti rahakoti välja ja ulatab küsijale midagi senditaskust.

«Küsis bensiiniraha. Eesti keeles. Kolm, neli või viis eurot. Mis me ikka tegime, kolm eurot andsime,» seletas hiljem bussiuksel istunud tüdruk. Ta tegi suured silmad, kuuldes, et hädaline noormees on kordagi laevale jõudmata pidanud säärast ametit juba mitu kuud.

Selge see, et küsija ameti puhul ei ole tagasihoidlikkus voorus, kuid nõuab ekstra julgust peatada kohe pärast pisku saamist kinni uus auto ja tulla lagedale täpselt sama murega.

Esialgu vehib autos istuv vanem mees küll kätega, kuid õige pea paotab temagi rahakotiraudu ja nähtavale ilmub taas viis eurot. Nii teenib sadama «ärimees» mõne minutiga kaheksa eurot.

«Meie turvaettevõte on selle härra tegevusega kursis. Kirjeldatud mehe tegevust on korduvalt segatud nii sadamaturu ümbruses kui ka D-terminali pool, kuid kuna tegemist on avatud linnaruumiga, siis pole patrulli tema kõrvale panna võimalik,» tunnistas Tallinna sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ingrid Berezin, lisades, et sadamatöötajad tegelevad asjaga iga päev.

Sarnase äriskeemiga tegutsejaid on Tallinnas mitmeid. 2010. aastast Tallinna bussijaamas turvamehena töötanud Konstantin Šahtarovi treenitud silm saab üsna kiiresti aru, kas jutu taga on ka tegelik häda või hoopis õhumull.

«Tavaliselt mõeldakse välja mingi vale, et midagi on juhtunud, et ei ole raha, aga vaja on saada näiteks bussile,» ütles Šahtarov, kelle sõnul oskavad petised nii vene, eesti kui ka inglise keelt.

«Rohkem käiakse inimesi tülitamas siis, kui rahvast on palju: neljapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval,» osutas Šahtarov. Tema sõnul on reisijad üsna abivalmid ja toetavad hädalist rahaga.

«Esimesel korral on üsna võimatu aru saada, kas inimene vajabki tegelikult raha või on kerjus,» möönis Šahtarov, kes tunnistas, et on ka ise petisest naist harilikuks bussireisijaks pidanud.

Võib ju ka keelduda

See, et pealtnäha noor ja töövõimeline inimene säärasel kombel inimesi petab, on munitsipaalpolitsei ameti juhataja Monica Ranna sõnul siiski üsna ebatavaline.
«Ta kas tahabki petta, otsib kerget lisateenimise võimalust või on töötuks jäänud ja püüab end kuidagi ära elatada,» pakkus Rand.

Ta ise tänaval küsijale sularaha üldjuhul ei anna, vaid pigem pakub võimalust koos ostu sooritama minna. «Siis näeb kohe ära, kellel on päriselt probleem ja kellele on see kerge teenistus. Samas, kui raha nõutakse jõuliselt, tuleb teha avaldus politseile,» soovitas Rand.

Tema sõnul peaks inimesed kelmi tegutsemas nähes helistama politseisse või munitsipaalpolitseisse ja viibima kohal kuni patrulli saabumiseni, sest tunnistajat on vaja.

Tallinna Kesklinna konstaablijaoskonna juht vanemkomissar Uudo Sepa ütles, et politseile on antud teada hädaolukorda teesklevatest petistest.

«Selliseid rahaküsijaid kohtab ostukeskuste parklates, ka sadamas, parkides ja vanalinnas. Suur osa selliseid küsijaid on narkomaanid, kes vajavad raha järgmiseks doosiks,» rääkis Sepa.

Raha küsimises pole midagi ebaseaduslikku, raha andmine on aga loomulikult vabatahtlik. «Esmalt soovitan sellisest küsijast mitte välja teha – mida vähem on raha andjaid, seda kiiremini kuivab nende tegevus kokku,» juhendas Sepa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles