Kergliiklusteedel sattuvad jalakäijad ja jalgratturid omavahel konflikti ka siis, kui mõlematele on ette nähtud oma tee.
Jalakäijad ja jalgratturid ei mahu ühele teele ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalgrattateedel, kus jalakäijate liikumine on keelatud, võib sageli näha näiteks rahulikult jalutavaid pensionäre või lapsevankritega emasid. Tüüpiline näide on Pirita tee merepoolne külg, kus kulgevad paralleelselt jalgtee ja jalgrattatee ning mõlemad on tähistatud ka vastavate märkidega. «Jalgrattatee märkidega tähistatud teel ei tohi jalakäija liikuda. Bussipeatuste ümbruses on rattatee tähistatud jalg- ja jalgrattateena, et jalakäijad saaksid mugavamalt liikuda peatuse ja jalgtee vahel,» selgitas Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Jaan Tarmak. Rulluisutajad aga on seaduse silmis jalakäijad, kuid neil on erinevalt jalutajatest siiski õigus jalgrattateed kasutada, sest rulluisutajate kiirus on jalgratturite omaga samal tasemel.
Maanteeameti pressiesindaja Tiina Reismann lisas, et jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi jalgrattur jalakäijaid ohtu seada. Jalakäijate vahetus läheduses aga peavad jalgratturid sõitma jalakäija kiirusega ehk umbes kuus-seitse kilomeetrit tunnis.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro sõnul tohib tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel. Seda juhul kui liiklustihedus võimaldab ja kui ta ei takista jalgrattaliiklust. «Juhul, kui jalgrattateel liikumine on
jalakäijale märgiga keelatud, siis seda teha ei tohi. Kui jalakäija seda siiski teeb, saab teda selle eest vastutusele võtta. Karistamine on tõenäolisem siis, kui juhtub liiklusõnnetus jalakäija ja jalgratturi vahel,» selgitas Kahro.
Jalakäijatele ei meeldi ka suur kiirus, millega tõsist trenni tegevad ratturid ja rulluisutajad neist mööda tuhisevad. Kahro sõnul pole keegi kutselistele sportlastele eraldi kiiruspiirangut seadnud. «Jalgrattateedel võib liigelda sama kiiresti, kui linnas ikka. Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat,» meenutas ta seadusesätteid.
Kuigi seaduse järgi on võimalik jalgrattateel jalutavat inimest ka trahvida, siis praktikas pole selline trahv eriti tõenäoline. «Eraldi sellist politseioperatsiooni me ei ette ei näe, püüame selgitada oma igapäevatöö raames, milline on liiklusseadus ja mis eesmärgiga on teatud reeglid paika pandud. Muu hulgas teevad seda ka jalgratastel liiklevad politseinikud. Lõppude lõpuks on seaduse eesmärk ikkagi liiklejate elu ja tervise kaitsmine,» ütles Kahro.