Viimsi vald plaanis ehitatava uue koolihoone laenu abil välja osta, sest hoone rentimine läheb vallale pikemas perspektiivis tunduvalt kulukamaks.
Laenupiirang lööb valla rahakoti pihta
9. märts 2009, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd selgus, et vald peab siiski koolimaja rentima, sest rahandusministeerium keelas omavalitsustel kuni 2011. aastani laenu võtta. Raha tohib laenata vaid europrojektide kaasfinantseeringute tarbeks.
Nii läheb Merko Ehituse poolt Haabneeme Karulaugu teele ehitatav kooli- ja lasteaiahoone vallale tublisti kallimaks, sest laenumaksed oleksid väiksemad kui rendikulu.
Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul on valla eelarves tulevase koolihoone esialgne rendiraha, sisustamis- ja personalikulud olemas. «Vastavalt lepingule võime me koolimaja 30 aastat rentida, aga lepingus on ka võimalus, et võime selle kohe välja osta,» ütles Oravas paari nädala eest Postimees.ee'le. Ta lisas, et vald uuribki parajasti laenusaamise võimalusi.
1. märtsil jõustus aga rahandusministeeriumi uus piirang kohalike omavalitsuste ja nendega seotud ettevõtetele laenude ning muude kohustuste võtmisele. «Uute kohustuste võtmine on lubatud ainult rahandusministeeriumiga kooskõlastamise järel ning välisabi kasutamise eesmärgil. Piirang kehtib 2011. aasta lõpuni,» teatas rahandusministeerium eelmisel nädalal.
«Hetkel oleme üpris kummalises olukorras. Seadusega keelatakse kohustuste võtmine teatud ajaks. Nii ei ole meil ega meie äriühingul võimalik kooli ostuks laenu võtta. Samas on juba 2008. aasta kevadel sõlmitud pikaajaline üürileping, millele kõnealune seadusemuudatus tagasiulatuvalt ei laiene,» lausus Viimsi vallasekretär Kristo Kallas.
Ta selgitas, et nüüd on vald ilmselt sunnitud kooli üürima ja maksma selle eest hinda, mis on tunduvalt kõrgem, kui oleks laenu tagasimakse. «Vald ega valla äriühing ei võtaks laenuga siin täiendavaid kohustusi. Kohustus on varem võetud üürisuhte näol, nüüd soovitakse seda pigem refinantseerida, saavutades sellega ka olulisel hulgal kokkuhoidu,» ütles Kallas.
Tema sõnul on nii riigi kui valla eesmärgiks kulusid kärpida ning vältida liigsete maksekohustuste tekkimist. «Eeltoodust tulenevalt on aga riik just astunud sammu, mille puhul välistatakse mingiks ajaks valla poolse maksekoormuse vähenemine. Selline samm peaks olema ilmselgelt lubamatu,» arvas vallasekretär.