Tallinna transpordiamet on sõlminud lepingu Sweco Projektiga, et välja selgitada, kuidas kõige otstarbekamalt ühistranspordi eelissüsteemi pealinnas rakendada. Bussiradade joonimine kesklinnas on alles selle analüüsi esimene tulemus.
Bussiradade joonimine on Tallinna ühistranspordiarenduses alles algus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädala mainis Tallinna abilinnapea Taavi Aas pressikonverentsil, et kõige olulisemad eeltööd bussiradade märkimisel on teinud inseneribüroo Stratum ning nendest andmetest on transpordiamet oma tegevuses ka lähtunud. Päris nii see siiski pole.
Põhitegija on Sweco Projekt
Tallinna Tehnikaülikooli professor ning Stratumis kaua aega erinevate projektidega tegelenud Dago Antov ütles Postimehele, et Tallinnal on leping firmaga Sweco Projekt, mis uurib pealinna ühistranspordi prioriteedisüsteemi vajadusi ja võimalusi ning Stratum on alltöövõtjana teinud Swecole linna bussi- ja autosõitjate voogude analüüsi ning toonud välja ka vastavad arvulised näitajad.
Ta lisas, et mõned aastad tagasi osales Tallinn koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga Euroopa Liidu rahastatavas projektis Civitas SMILE, mille tulemusel hakati maha märkima esimesi bussiradasid Endla tänaval ning seal hakkas tööle süsteem, mis andis ühissõidukitele ristmikel sõidueesõiguse, kui need olid graafikust maha jäänud. Selles töös anti ka soovitusi, kuhu võiks bussiradu Tallinnas veel rajada.
«Seda võin küll öelda, et eelmisel aastal ei ole Stratum mingit tööd teinud, millest lähtuvalt Tallinnas nüüd bussiradasid maha märkima hakati,» rõhutas Antov.
Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo kinnitas, et linnal on tõesti leping Sweco Projektiga ning tööd ühistranspordi prioriteedisüsteemi uurimisel on alles pooleli. Lõppjäreldused võivad kaante vahele saada alles järgmisel aastal. Ühistranspordisüsteemi laiendamise eelnõu kinnitas Tallinna linnavolikogu 2011. aastal, kuid reaalne tegevus algas selle aasta kevadel.
Skeem, mis näitab bussi- ja autosõitjate suhtarvu kesklinna tänavatel, valmis Stratumis sel suvel ühistranspordi eelistamise projekti raames, kuid andmed pärinevad Harjo sõnul eelmisest aastast.
Bussisõitjaid oluliselt rohkem
Stratumis tehtud loenduste alusel valminud skeemilt on näha, et kesklinna paljudel tänavatel nagu Narva maantee, Gonsiori tänav, Pärnu maantee, Teatri väljak, Estonia puiestee, Endla ja Luise tänav on bussisõitjaid autosõitjatest keskmiselt 1,6 – 3 korda rohkem. Harjo sõnul näeb kehtiv linnatänavate standard ette, et kui see suhe on suurem kui 1,5, siis tuleb mõelda eraldi bussiradade rajamisele.
«Kuna Sweco ise ei tee reisijavoogude analüüse, siis ongi selles osas nende alltöövõtja Stratum,» selgitas Harjo.
Ta lisas, et Tallinnas maha märgitud bussiradade paigutus lähtuvadki Stratumis tehtud sõitjate loendustulemustest ning linnatänavate standardist.
Ühissõidukite eelistamise projektiga hakati pihta Tallinna kesklinnast, kuid Harjo sõnul on eesmärk kogu linn üle vaadata ning ühistranspordi kitsaskohad üles leida ja seal midagi ette võtta. Vastavate ettepanekutega peabki Sweco välja tulema, kuid praegu on lõplikke otsuseid veel vara teha. Siis peab ka selguma, kas bussiradasid on vaja joonida ka väljaspoole kesklinna või puudub selle järele vajadus.
Ühistranspordi eelistamise süsteem näeb ette ka panna täiendavalt foorid ühissõidukitega suhtlema, nagu SMILE-projekti käigus tehti Paldiski maantee ja Endla tänava suunal.